SERVISU MUNISIPAL PNDS
PROFIL
SERVISU MUNICIPAL APOIU PROGRAMA NASIONAL
DEZENVOLVIMENTO SUKU (PNDS)
- Introdusaun
1.1 PNDS
Politikamente PNDS nudar jestu estratejia Governo nian nebe hahu dezemvolve prosesu ne’e iha tinan 2012 Ho baze legal rezolusaun Governo Nu. 1/2012 loron 25 de Janeiro. PNDS nia objetivu mak Atu hadi’ak kondisaun sosio-ekonómiku no governasaun lokál di’akliu ba mane no feto sira iha suku iha Timor Leste liu husi konstrusaun infraestrutura ne’ebé sira rasik mak jere “ ho prinsipiu Ema servisu hamutuk hodi hadia suku liu husi planu nebe mak komunidade rasik difini prioridade dezemvolvmentu bazeia ba sira nia nesesidade hanesan infrastruktura baziku (be’e mos, estrada, irrigasaun, sentru komunidade nst).
Servisu Munisipal Apoiu Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku (SM Apoiu PNDS) inisiativa ida hosi Governu Timor-Leste ne’ebé fó kbiit ba komunidade sira atu hili, halo dezeñu no harii projetus infraestruturas eskala ki’ik iha sira-nia suku.
PNDS programa ida hosi Governu Timor-Leste, ne’ebe suporta hosi Governu Austrália hodi fó asisténsia téknika, apoiu lojístiku no treinamentu, fo asisténsia ho monitorizasaun no avaliasaun. Programa Apoiu ba PNDS maneja hosi Cardno Emerging Markets hodi naran Governu Austrália nian. Cardno mak kompañia internasionál ida serbisu kona-ba enjiñaria sivil ne’ebé inklui mós infra-estrutura, servisu ambientál no programas dezenvolvimentu internasionál, Inisia iha tinan 2013 Cardno hahu ho programa Pilotu hodi ba iha Munisipiu 5 mak hanesan Dili, Manatoto, Manufahi Ermera no Likisa, remata pilotu iha tinan 2013 no kontinua implementa dereita husi Ministerio Administrasaun Estatal (MAE) ate agora.
Programa PNDS kada Suku sira simu subvensaun anuál ida ho montante entre US$40,000–US$70,000 diretamente hosi Governu hodi halo planu, harii no maneja rasik sira-nia projetus infra-estruturas eskala ki’ik tuir suku nia prioridades dezenvolvimentu. Infra-estrutura ne’ebé bele harii ka renova inklui sistema bee, estrada lokál, sentru komunitáriu ka eskola sira.
PNDS habele komunidade sira atu partisipa iha no maneja rasik sira-nia dezenvolvimentu. Komunidade sai-na’in no lideransa mak sentrál ba programa ne’e. PNDS buka atu kria oportunidades serbisu iha área rurál sira no harii membru komunidade sira-nia abilidades iha konstrusaun, aprovizionamentu no akontabilidade. Komunidade sira hetan apoiu hosi fasilitadór treinadu sira iha área jestaun finanseira, enjiñaria no konstrusaun, no inkluzaun sosiál. PNDS implementa Governu Timor-Leste nia kompromisu atu hadi’ak povu nia padraun moris, liuliu iha área rurál sira. PNDS sei aumenta dezenvolvimentu rurál liuhosi finansiamentu ba infra-estrutura bázika, fó serbisu no treinamentu. Infra-estrutura esensiál atu fornese ba povu asesu ba sistema transporte nasionál, servisu saúde no edukasaun, no loke komérsiu lokál.
Atór sira ne’ebé importante liu iha PNDS mak komunidade sira, no sira mak iha kontrolu totál ba avaliasoens, desizoens, planeamentu, implementasaun no rezultadus.
Plano Dezenvolvimento Estratejiki Nasional (2011-2030)
PNDS aliña tuir Timor-Leste nia Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku Nasionál (2011-2030). Planu ne’e identifika Timor-Leste nia prioridades dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál. Nia buka atu dezenvolve programas desentralizadas foun ne’ebé foka ba dezenvolvimentu lokál iha nivel komunidade iha suku no aldeia. Foku xave ida mak atu aumenta partisipasaun no envolvimentu sidadaun iha dezenvolvimentu lokál.
Diversidade no Involvimento komunidade
Suku sira sei hahú liuhosi hili ekipa jestaun komunitária ida hodi implementa PNDS. PNDS nia prosesu buka atu envolve komunidade tomak – mane no feto sira, foin-sa’e no katuas-ferik, no grupu sira ho sósiu-ekonómiku la hanesan – iha planeamentu, foti desizaun, implementasaun, operasaun no manutensaun infra-estrutura lokál. Prioridade ida hosi projetu ne’e mak atu harii infra-estrutura ne’ebé presiza no uza hosi komunidade tomak, inklui feto sira, katuas-ferik no ema defisiente sira.
PNDS fó importánsia boot ba feto sira-nia papél. Programa ne’e buka atu envolve feto sira iha kada faze hosi siklu implementasaun no defini ona 40% nu’udar alvu partisipasaun ba feto sira iha faze prinsipál sira iha siklu projetu ne’e. Feto sira sei reprezenta iha komité eleitu sira no kada suku sei halo reuniaun ba feto sira de’it hodi sujere, konsidera no klasifika proposta projetu sira. Pelumenus ida hosi projetu suku sira ne’ebé implementa ona tenke bazeia ba sujestaun no prioridade hirak ne’ebé identifika ona hosi feto sira. Enkoraja feto sira atu serbisu iha konstrusaun projetu, no mós serbisu nu’udar fasilitadór tékniku, finanseiru no sosiál.
1.2 Vizaun PNDS
Kria futuru ne’ebe kada suku iha Timor-Leste sei autossustentável, resiliente no kapasitadu ba promove bem-estar populasaun sira, respeita no valoriza kultur lokal.
1.3 Misaun PNDS
Implementa projetu dezenvolvimentu integradu ne’ebé melhora infraestrutura basiku (hanesan agua, saneamentu, edukasaun saude, dalan, ponte no kontrolo de Cheias, promove empoderamentu komunidade lokal, incentiva participasaun cidadadaun no reforça kapasidade autoridade lokal, hodi bele gere efetivamente recursos ne’ebé iha.
1.4 Objetivo PNDS
Hadi’ak kondisaun sósiu-ekonómiku no governasaun lokál ba mane, feto no ema ho defisiensia sira iha suku laran iha Timor-Leste liu husi infraestrutura ne’ebé komunidade mak jere rasik.”
1.5 Prinsipiu PNDS
- Partisipasaun Komunidade
- Hamenus Kiak
- Bazeia ba komunidade nia ezizensia
- Jestaun Komunidade
- Igualidade Jeneru no Inkuzaun Sosial
- Transparensia
- Responsabilizasaun/Akontabilidade
- Aprezendizazen Partisipativa
- Protesaun Ambiental
- Enkuadramentu Legál PNDS
Baze Fundamental Hodi Implementa Politika PNDS
- Politikamente PNDS nudar jestu estratejia Governo nian nebe hahu dezemvolve prosesu ne’e iha tinan 2012 Ho baze legal rezolusaun Governo Nu. 1/2012 loron 25 de Janeiro
- Dekretu Lei Nu.94/2022. Loron 28 Dezembru, alterasaun dahat, Dekretu Lei Nú 8/2013, 26 Abril
- Diploma Ministerial Nu 61/2024 loron 2 Outobru.
- LeiNú. 9/2016, 8 Jullu (Lideransa Komunitariu)
- Dekretu Lei Nú. 4/2012, 15 Juliu (PDID)
- Rezolusaun Governu Nú. 1/2012, 15 Janeiru (Aselera Dezenvolvimentu Komunitária)
- Diploma Ministeriál Konjuntu Nú. 22/2012, 27 Juñu (KommisaunInter-Ministeriál no Grupu Traballu Tekniku Inter-Ministeriál)
- Prosesu Implementasaun PNDS
3.1 Aprovasaun Proposta Komunidade
3.2 Diagrama Etapa Sira Iha Siklu Programa PNDS
3.3 Autor Implementasaun PNDS
Nivél Suku
- Membru Komunidade
- Konselu Suku
- Ekipa PNDS Suku (EPS)
- Komisaun Planeamentu Responsablidade (KPR)
- Ekipa Implementasaun Programa (EIP)
- Fasilitador Suku
Novél Posto
- Administradór Postu Administrativu (APA)
- Asembleia Postu Administrativu/Servisu Lokal ba Planeamentu no Dezenvolvimentu Postu Administrativu.
- Funsionariu PNDS iha nivel Posto Administrativu
- Servisu Lokal Apoiu PNDS Postu Adminstrativu (SLA-PNDS-PA)
- Fasilitadór Sosiál Postu Administrativu (FSPA-PNDS)
- Fasilitadór Tekniku Postu Administrativu (FTPA-PNDS)
- Fasilitadór Finansas Postu Administrativu (FFPA-PNDS)
Nivél Munisipiu
- Prezidente Autoridade Munisípiu (PAM)
- Konsellu Koordenasaun Munisípiu (KKM).
- Conselhu Consultivu Municipal (CCM)
- Servisu Munisipal
- Funsionariu/a PNDS Munisipiu
- Diretór Servisu Munisipál Apoiu PNDS (SMA-PNDS)).
- Enjeñeiru Munisípiu PNDS (EM-PNDS)
- Kontabilista Munisípiu PNDS (KM-PNDS)
- Ofisiál Sistema Jestaun Informasaun PNDS Munisípiu (OSJI- PNDS)
2.4 Menu indikativu
SEITOR | ATIVIDADES |
SAÚDE | • Rehabilitasaun Postu Saúde, Centru Saúde komunitaria ka Klínika Saúde Maternidade
• Konstrusaun, Rehabilitasaun ka Estensaun ba Rezidénsia Pesoál Saúde • Kontrusaun ka Reparasaun Moru ba Fatin Hirak ne’ebé Funsiona Daudaun Klínikas |
BE’E MOS NO SANEAMENTU | • Konstrusaun, Rehabilitasaun ka Konservasaun sistema Be’e Mos
• Konstrusaun, Rehabilitasaun ka Konservasaun Sintina Públiku • Konstrusaun, Rehabilitasaun ka Konservasaun Fasilidade Saneamentu Públiku • Konstrusaun, Rehabilitasaun ka Konservasaun Fasilidade Lavandaria Públiku • Konstrusaun, Rehabilitasaun ka Konservasaun Fatin Lixu Públiku |
EDUKASAUN | • Rehabilitasaun Eskola Primaria, Eskola Pré-Sekundária, no Eskola Sekundária
• Konstrusaun, Rehabilitasaun ka halo estensaun ba Eskola Pré-Primaria • Konstrusaun, Rehabilitasaun ka halo Estensaun ba Fatin Rekreiu/Halimar ba Labarik sira • Konstrusaun, Rehabilitasaun ka Estensaun ba Residénsia Professores • Konstrusaun ka Reparasaun Moru ba Fatin Hirak Ne’ebé Funsiona Daudaun Hanesan Eskola Atividade Adisional PIIM tuir Artigu 13 mak hanesan tuir mai nee : • Kontrusaun ka Rebilitasaun Kintal Eskola • Kontrusaun ka Rebilitasaun Dapur Eskola |
AGRIKULTURA NO
PESKA, SEGURANSA
ALIMENTAR NO BUKA MORIS |
• Konstrusaun ka Rehabilitasaun Sistema Irigasaun no Barajen (Taka Be’e) Agrikultura nian
• Konstrusaun ka Rehabilitasaun ba Postu Peska • Konstrusaun ka Rehabilitasaun Mini Merkado Atividade Adisional PIIM tuir Artigu 13 mak hanesan tuir mai nee : • Konstrusaun ka Rehabilitasaun Fasilidade Viveiros (fini ba Komunidade) • Konstrusaun ka Rehabilitasaun Infraestrutura atu Proteje Natar ka To’os • Kontrusaun ka Rehabilitasaun Fatin Dulas Hare no Batar • kontrusaun no Rehabilitasaun Fatin ne’ebé sai Armazena Produtu Agrikolas • Kontrusaun ka Rehabilitasaun Fatin Hakiak Animal • Reflorestasaun ba Areas Desflorestada • Kontrusaun ka Rehabilitasaun Jardin Komunitaria (Suku) • Kontrusaun ka Rehabilitasaun Kolam Ikan |
DALAN, PONTE NO KONTROLA DE CHEIAS | • Konstrusaun ka Rehabilitasaun Baki Hirak Ne’ebé Proteze Rai Monu
• Konstrusaun ka Rehabilitasaun Estrada Rurais • Konstrusaun ka Rehabilitasaun Trotoar/Passeio • Konstrusaun ka Rehabilitasaun Pontes ho Dimensaun Ki’ik • Konstrusaun ka Rehabilitasaun Sistema Drenajen |
SEITÓR SELUK | • Instalasaun Painel Solar ba Fasilidade Públiku
• Konstrusaun ka Rehabilitasaun Rampa ba Fasilidade Públiku • Konstrusaun ka Rehabilitasaun Eskada ba Fasilidade Públiku • Konstrusaun ka Rehabilitasaun Fatin Rekreiu/Fatin Halimar Públiku ba Labarik Sira • Kontrusaun ka Rehabilitasaun Uma Bainaka Suku nian (Atividade Adisional PIIM tuir Artigu 13) |
2.5 Area Implementasaun Programa PNDS
Area targetu implementasaun programa PNDS kobre ba iha Munisípiu Likisa Posto Bazartete, Likisa Maubara no Loes. Posto Bazartete kompostu husi suku 9 Aldeia 45, Maubara suku 4 Aldeia 33 Loes suku 3 Aldeia 17 no Likisa suku 7 Aldeia 39.
STRUTURA KORDENASAUN SERVISU PNDS MUNICIPO LIQUIÇÁ
- profile
- relatoriu