SERVIÇO MUNICIPAL DE ADMINISTRÇÃO E RECURSOS HUMANOS
-
Introdusaun
Diresaun servisu Munisipal Administrasaun no Rekursu Humanu hatur bazea ba Diploma Ministerial Nº. 85 /2023 de 29 de Dezembro Iha Seksaun II, artigui 7-9. kona ba estabelecimento dos serviços municipais das autoridades municipais e definição da respetiva organização e funcionamento.
Diresaun Servisu Munisipal Administração no Recurso Humanu (DSARH) responsábel ba jestaun de pessoal no serviçus administrativu iha organizasaun. Função prinsipál ba Diresaun ne’e mak gerir no monitoriza aspetu hotu ba jestaun rekursu humanu, inkluindo selecção de pessoal, formaçãun, administraçãun de beneficios, jestaun de desempenho no bem-estar dos empregadu.
Funções principais:
a. Jestaun ba Admnistrasaun: jere servisu admoinistrasaun nian kona simu rejistu distribui no arkivu dokumentus inportatnte autoridade Munisipal nian.
b. Jestaun de Recrutamento e Seleção: Direção ne’e responsábel ba selecção no recrutamentu de kandidatu ba posisaun empregu, kompreende o recrutamentu online, entrevistas, no evaluasaun kandidatu.
c. Formação e Desenvolvimento: Gestaun ba programação de formação, ofresementu de treinamento pa improve habilidade profesiona no desenvolvimento karreira.
d. Administração de Benefícios e Compensação: Administra benefícius, kompreende sistematização de salário, seguro, bonifikaçãun no otimizasaun sistema de benefícius.
e. Jestaun de Desempenho: Direção ne’e acompanha no realiza avaliação regular ba desempenhu de empregados, foka iha feedback no plano de melhoria de trabalho.
2. Objetivos
a. Assegura jestaun efeitíva de rekursu humanos ba fortaleza kapacidade laboral.
b. Promove uma kultura de inovasaun no desenvolvimento de empregadu.
c. Garantir o cumprimento das normativas de trabalho iha conformidade legal.
Direção ne’e iha papel basiku ba organizasaun ida, promove benéficios kualidade no suposibilidade ba traballho atu fortifikadu konetadu ida no empregu kompetente.
3.Misaun
Misaun Diresaun Administrasaun no Rekursu Humanu maka:
“Administrasaun Munisipál no Servisu Rekursu Umanu maka servisu Autoridade Munisipál nian ne’ebé nia misaun maka atu asegura apoiu tékniku no administrativu ba Prezidente Autoridade Munisipál no órgaun servisu sira seluk Autoridade Munisipál nian ne’ebé nia integradu iha área sira eskritóriu jerál nian oras, jestaun dokumentu, jestaun rekursu umanu, IT, koordenasaun sistema komunikasaun internu no esternu, arkivu no protokolu”.
4. Tarefas servisu
Tarefas servisu Diresaun Servisu Munisipal Administrasaun no Rekursu Humanu hamutuk Dominio hat (4)
a. Tuir mai knaar Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu nian, iha ámbitu ekspediente jerál nian, jestaun dokumentu no arkivu
b. Kna’ar servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu, iha ámbitu jestaun rekursu umanu.
c. Kna’ar Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu, iha ámbitu Imfomatika nian.
d. Knaar Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu nian, iha ámbitu sistema komunikasaun internu no esternu nian
Kanar hirak ne’e mak hanesan tuir mai:
1. Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu nia knaar sira, iha domíniu sira expediente jerál serbisu nian, jestaun dokumentu no arkivu nian, maka:
a. Organiza no akompaña prosesu administrativu hotu-hotu ne’ebé la’ós responsabilidade servisu munisipál seluk nian;
b. Divulga lejislasaun no regra interna sira Autoridade Munisipál nian iha servisu munisipál hotu-hotu;
c. Rejista no arkiva despaxu, orden servisu no Avizu sira husi Autoridade Munisipál;
d. Simu, klasifika, rejista, fahe no arkiva servisu munisipál sira nian;
e. Asegura abertura no taka instalasaun sira Autoridade Munisipál nian;
f. Garante seguransa no limpeza ba instalasaun sira ne’ebé servisu Autoridade Munisipál sira hala’o;
g. Prepara informasaun no fó paresér kona-ba asuntu eskritóriu jerál no jestaun dokumentu sira Autoridade Munisipál nian;
h. Fó lalais esklaresimentu no informasaun ne’ebé superiór sira husu kona-ba atividade respetiva;
i. Hala’o knaar eskritóriu jerál sira seluk, jestaun dokumentu ka arkivu nian ne’ebé determina hosi superiór sira no ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka servisu seluk Autoridade Munisipál nian.
2. Kna’ar Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu, iha ámbitu jestaun rekursu umanu nian mak:
a. Koordena prosesu sira preparasaun no atualizasaun mapa pesoál Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipál nian, tuir aplikavel;
b. Organiza, atualiza nafatin no asegura arkivu individuál no rejistu biográfiku funsionáriu no ajente sira Administrasaun Públika nian ne’ebé hala’o funsaun iha Autoridade Munisipál;
c. Integra, akompaña no fiskaliza funsionáriu sira ne’ebé hala’o funsaun iha Autoridade Munisipál, tuir instrusaun husi Prezidente Autoridade Munisipál;
d. Estabelese no ezekuta prosedimentu sira hodi rejista no aprova substituisaun, transferénsia, destakamentu, prezensa no kontrolu pontualidade, justifikasaun ba auzénsia sira, autorizasaun atu foti lisensa, atribuisaun no pagamentu ba subsídiu no suplementu sira ne’ebé prevee legalmente ba rekursu umanu Estadu nian;
e. Prepara arkivu sira ne’ebé relasiona ho konkluzaun kontratu traballu ho prazu determinadu;
f. Fó hatene ba Servisu Finansas Munisipál kona-ba auzénsia, lisensa no férias husi funsionáriu no ajente administrasaun públika ne’ebé hala’o funsaun iha Autoridade Munisipál, ho objetivu atu prepara lista saláriu mensál;
g. Prepara mapa férias anuál ba funsionáriu no ajente sira Administrasaun Públika nian ne’ebé hala’o funsaun iha Autoridade Munisipál respetiva;
h. Ezekuta, tuir tempu, prosedimentu avaliasaun dezempeñu rekursu umanu Autoridade Munisipál nian;
i. Prepara no submete ba aprovasaun ba Prezidente Autoridade Munisipál deskrisaun tarefa sira ne’ebé sei hala’o hosi kada funsionáriu Autoridade Munisipál nian;
j. Promove integrasaun perspetiva ida jéneru nian iha servisu munisipál sira, tuir Planu Asaun Munisipál ba Asuntu Jéneru nian;
k. Prepara, iha koordenasaun ho Servisu Munisipál sira seluk, Autoridade Munisipál nia Planu Anuál Formasaun Rekursu Umanu no submete ba aprovasaun ba Prezidente Autoridade Munisipál;
l. Garante aplikasaun no kumprimentu ba enkuadramentu legál funsaun públika nian no komunika ba superiór sira kona-ba akontesimentu faktu sira-ne’ebé bele konstitui ofensa dixiplinár sira;
m . Hala’o kna’ar jestaun rekursu umanu sira seluk ne’ebé determina hosi superiór sira no ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka servisu seluk hosi Autoridade Munisipál.
3. Kna’ar Departamentu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu, iha ámbitu IT nian mak hanesan:
a. Asegura dezenvolvimentu sistema informasaun Autoridade Munisipál nian no jestaun ba ekipamentu respetivu, sistema IT no sistema komunikasaun;
b. Kolabora iha dezenvolvimentu sistema no teknolojia informasaun nian, halo modelajen no teste, avalia protótipu no hala’o atividade konsultoria no auditoria espesializada;
c. Estuda impaktu hosi sistema no teknolojia informasaun sira iha organizasaun serbisu no sistema organizasionál no propoin medida apropriadu sira ba introdusaun inovasaun sira iha organizasaun no funsionamentu servisu sira no ba formasaun utilizadór sira ekipamentu IT nian;
d. Partisipa iha planeamentu no kontrolu ba projetu sira IT nian;
e. Jere pájina internet munisípiu nian, iha koordenasaun ho servisu munisípiu sira seluk;
f. Promove no tau-matan ba implementasaun sistema no teknolojia informasaun nian no garante nia jestaun no adekuasaun ba objetivu sira Autoridade Munisipál nian;
g. Define no dezenvolve medida sira ne’ebé presiza ba seguransa no integridade informasaun nian no espesifika regra sira atu salvaguarda no rekupera informasaun;
h. Hala’o estudu sira hodi fó apoiu ba desizaun sira kona-ba inkumprimentu ba prosesu no sistema sira IT nian no espesifikasaun no kontratasaun ba teknolojia foun sira informasaun no komunikasaun nian no empreza sira ne’ebé fornese servisu IT nian;
i. Partisipa iha dezenvolvimentu no introdusaun teknolojia WEB (internet no intranet) iha Autoridade Munisipál;
j. Instala, konfigura no garante integridade no teste ba komponente, programa no produtu aplikasaun ne’ebé disponivel iha merkadu;
k. Dezenvolve rutina no programa utilidade sira no define prosedimentu uzu jerál, nesesáriu ba uzu fásil no loos sistema aplikasaun instaladu sira;
l. Planeia no dezenvolve projetu sira infraestrutura teknolójika nian, inklui, liuliu, sistema sira servidór dadus nian, aplikasaun no rekursu sira, rede komunikasaun no kontroladór sira no dispozitivu seguransa instalasaun nian no asegura sira ida-idak nia jestaun no manutensaun;
m. Konfigura no instala pezas apoiu lójiku báziku, inklui, liuliu, sistema operativu no utilidade sira ne’ebé asosiadu ho rede informátika no sistema jestaun baze-dadus, no aplikasaun no produtu uzu jerál hotu-hotu, hodi garante jestaun no operabilidade respetiva;
n. Konfigura, jere no administra rekursu sira hosi sistema fíziku no aplikasaun sira ne’ebé instala ona, hodi bele optimiza utilizasaun no fahe kapasidade sira ne’ebé iha ona, rezolve insidente sira esplorasaun nian no prepara padraun no dokumentu tékniku sira ne’ebé operasaun respetiva tenke kumpre;
o. Asegura aplikasaun mekanizmu seguransa, konfidensialidade no integridade ba informasaun ne’ebé rai, prosesa no transporta iha sistema prosesamentu no rede komunikasaun;
p. Instala komponente hardware no software, nomeadamente sistema servidór, dispozitivu komunikasaun, estasaun servisu, perifériku no software ne’ebé uza no asegura nia manutensaun no utilizasaun;
q. Jera no dokumenta konfigurasaun sira no mantein atualizadu arkivu instalasaun, operasaun no utilizasaun sistema sira no apoiu lójiku báziku;
r. Promove esplorasaun, parametriza no ativa funsionamentu, kontrolu no funsionamentu sistema informatizadu sira, perifériku no dispozitivu komunikasaun instaladu sira, atribui, optimiza no dekomisaun rekursu sira, identifika anomalia sira no desencadeia asaun regularizasaun ne’ebé presiza;
s. Asegura kumprimentu ba padraun seguransa fíziku no lójiku no manutensaun ekipamentu no apoiu ba informasaun no desencadeia prosedimentu regulár kontrolu no salvaguarda informasaun, nomeadamente kópia backup hodi proteje integridade no rekuperasaun informasaun;
t. Dezenvolve no publika padraun utilizasaun nian no promove formasaun ba utilizadór sira husi ekipamentu no sistema IT Autoridade Munisipál nian;
u. Asegura apoiu iha funsionamentu software jestaun produtu eskritóriu nian ne’ebé instala ona;
v. Fó apoiu ba utilizadór sira iha operasaun ba prosesamentu dadus terminál no ekipamentu komunikasaun no mikrokomputadór sira;
w. Kolabora iha definisaun prosedimentu uzu jerál ne’ebé nesesáriu ba utilizasaun fásil no loos ba sistema instaladu hotu-hotu;
x. Hala’o kna’ar sira seluk iha ámbitu IT nian ne’ebé determina hosi superiór sira no ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka servisu seluk hosi Autoridade Munisipál.
4. Knaar Sekretariadu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu nian, iha ámbitu sistema komunikasaun internu no esternu nian mak hanesan:
a. Simu no rejista, iha jornál entrada dokumentu nian, pedidu sira, petisaun sira no kualkér komunikasaun eskrita, iha surat-tahan ka eletróniku, dirije ba Prezidente Autoridade Munisipál, Sekretáriu Munisipál ka kualkér órgaun ka servisu Autoridade Munisipál nian;
b. Fahe pedidu, petisaun no komunikasaun eskrita ruma, iha surat tahan ka eletróniku, no mós despaxu no despaxu servisu husi Prezidente Autoridade Munisipál no Sekretáriu Munisipál, ba destinatáriu respetivu sira;
c. Halo rejistu no fahe korespondénsia hosi Autoridade Munisipál;
d. Rekoñese simu, rejista, iha jornál entrada dokumentu nian, no enkamiña ba órgaun ka servisu kompetente sira, depende ba matéria, komunikasaun sira ne’ebé Autoridade Munisipál simu, liuhosi
e. eletróniku sira;
f. Hala’o kna’ar sira seluk iha ámbitu sistema komunikasaun internu no esternu ne’ebé determina hosi superiór sira no ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka servisu seluk hosi Autoridade Munisipál.
5. Knaar Sekretariadu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu nian, iha ámbitu protokolu nian, mak hanesan:
a. Garante servisu akollimentu ba vizitante sira iha Autoridade Munisipál;
b. Asegura relasaun públika Autoridade Munisipál nian;
c. Prepara no fahe, entre órgaun mídia no profisionál sira, informasaun kona-ba inisiativa no atividade sira ne’ebé sei hala’o ka hala’o tiha ona husi Autoridade Munisipál;
d. Organiza no jere arkivu informasaun ne’ebé meius komunikasaun sosiál habelar kona-ba atividade Autoridade Munisipál nian;
e. Formula no submete ba aprovasaun ba Prezidente Autoridade Munisipál, regra protokolu ba eventu no serimónia ofisiál sira ne’ebé Autoridade Munisipál iha responsabilidade atu organiza, hodi konsidera regra sira ne’ebé aprova ba ida-ne’e ba eventu no serimónia ofisiál sira iha eskala nasionál;
f. Propoin ba Prezidente Autoridade Munisipál kompozisaun komisaun organizadora ba eventu no selebrasaun ofisiál sira-ne’ebé nia organizasaun sai responsabilidade ba Autoridade Munisipál;
g. Propoin ba Prezidente Autoridade Munisipál orsamentu ba despeza sira ne’ebé mosu hosi organizasaun eventu no selebrasaun ofisiál sira-ne’ebé nia organizasaun sai responsabilidade ba Autoridade Munisipál;
h. Asegura satisfasaun ba nesesidade lojístika sira ne’ebé subjasente ba realizasaun eventu no serimónia ofisiál sira ne’ebé nia organizasaun sai responsabilidade ba Autoridade Munisipál, iha koordenasaun ho Servisu Patrimóniu no Lojístika Munisipál;
i. Prepara no aprezenta ba Prezidente Autoridade Munisipál relatóriu kona-ba atividade organizasaun no hala’o eventu no selebrasaun ofisiál ne’ebé nia organizasaun sai responsabilidade Autoridade Munisipál nian;
j.Prepara no aprezenta ba Prezidente Autoridade Munisipál, relatóriu kona-ba despeza sira ne’ebé hala’o ho organizasaun no hala’o eventu no selebrasaun ofisiál sira ne’ebé nia organizasaun nu’udar responsabilidade Autoridade Munisipál nian;
k. Hala’o kna’ar sira seluk iha área protokolu nian ne’ebé determina hosi superiór sira no ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka servisu seluk hosi Autoridade Munisipál.
5. Departementu
Diresaun Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu iha Departamentu rua (2) mak hanesan;
- Departamentu ida ba Rejistu/expediente,Informatika, Protokolu no Arkivu, (Dep. EIPA) responsável atu hala’o aktu sira no prosesa servisu administrativu sira ne’ebé presiza atu hala’o tuir knaar sira ne’ebé prevee.
- Departamentu ida ba Rekursu Umanu, (Dep. RH) Responsável atu hala’o aktu sira no prosesa servisu. administrativu sira ne’ebé nesesáriu atu hala’o knaar sira ne’ebé prevee