𝙴𝚂𝚃𝚄𝙳𝙰𝙽𝚃𝙴 𝙿𝙴𝙸 𝙰𝙿𝚁𝙴𝚉𝙴𝙽𝚃𝙰 𝚁𝙴𝚉𝚄𝙻𝚃𝙰𝙳𝚄 𝙿𝚁𝙾𝙶𝚁𝙰𝙼𝙰 𝙿𝚁Á𝚃𝙸𝙺𝙰 𝙰𝙿𝚁𝙴𝙽𝙳𝙸𝚉𝙰𝙹𝙴𝙽 𝙺𝙰𝙼𝙿𝚄 (𝙿𝙰𝙺) 𝚃𝙸𝙽𝙰𝙽 𝟸𝟶𝟸6 𝙱𝙰 𝙰𝚄𝚃𝙾𝚁𝙸𝙳𝙰𝙳𝙴 𝙼𝚄𝙽𝙸𝚂Í𝙿𝙸𝚄 𝙻𝙸𝚀𝚄𝙸ÇÁ

30 June 2026


𝙽𝙾𝚃Í𝚂𝙸𝙰
𝙴𝚂𝚃𝚄𝙳𝙰𝙽𝚃𝙴 𝙿𝙴𝙸 𝙰𝙿𝚁𝙴𝚉𝙴𝙽𝚃𝙰 𝚁𝙴𝚉𝚄𝙻𝚃𝙰𝙳𝚄 𝙿𝚁𝙾𝙶𝚁𝙰𝙼𝙰 𝙿𝚁Á𝚃𝙸𝙺𝙰 𝙰𝙿𝚁𝙴𝙽𝙳𝙸𝚉𝙰𝙹𝙴𝙽 𝙺𝙰𝙼𝙿𝚄 (𝙿𝙰𝙺) 𝚃𝙸𝙽𝙰𝙽 𝟸𝟶𝟸6 𝙱𝙰 𝙰𝚄𝚃𝙾𝚁𝙸𝙳𝙰𝙳𝙴 𝙼𝚄𝙽𝙸𝚂Í𝙿𝙸𝚄 𝙻𝙸𝚀𝚄𝙸ÇÁ

Liquiçá, 30 Juñu 2026 – Sekretáriu Munisipál ba Assuntu Sosiál, Sr. Zito António da Costa Oliveira, ofisialmente loke atividade Aprezentasaun Rezultadu Programa Prátika Aprendizajen Kampu (PAK) husi estudante Semester VII Universidade da Paz (UNPAZ) hamutuk ema na’in 99, ne’ebé partisipa iha Programa Estajiu Institusional (PEI). Atividade ne’e realiza atu aprezenta rezultadu Prátika Aprendizajen Kampu (PAK) tinan 2025, tuir kalendáriu akademiku tinan 2026, ba Autoridade Munisípiu Liquiçá.



Iha nia intervensaun, Sekretáriu Munisipál ba Assuntu Sosiál hato’o apresiasaun ba UNPAZ tanba estudante sira konsege moris hamutuk ho komunidade durante implementasaun programa PAK, identifika problema sira iha área oioin, no ohin loron aprezenta rezultadu ne’e ba xefe suku no autoridade relevante sira atu sai hanesan dokumentu importante ba planeamentu dezenvolvimentu Munisípiu Liquiçá no bele konsidera iha nivel nasionál.

Sekretáriu mos hato’o agradesimentu ba Administradór Postu Administrativu haat, mak hanesan Bazartete, Liquiçá, Maubara no Loes, nomós ba xefe suku 23 no xefe aldeia 134 ne’ebé fó apoiu durante implementasaun programa ne’e. Rezultadu husi Programa Prátika Aprendizajen Kampu (PAK) ajuda tebes atu identifika problema sira iha komunidade, liu-liu iha área infraestrutura no setór seluk, hodi fasilita planeamentu no implementasaun programa dezenvolvimentu ba povu Munisípiu Liquiçá.

Iha oportunidade ne’e, Koordenadór Jerál Munisípiu Liquiçá, Jonio dos Santos, Lic. Tec. Agr., M.Agr., hatete katak Programa Prátika Aprendizajen Kampu (PAK) tama ofisialmente iha kuríkulu UNPAZ ho objetivu atu estudante sira fila ba sira-nia aldeia, suku, postu administrativu no munisípiu hodi identifika no analiza problema sosiál ne’ebé komunidade hasoru, nune’e bele fó kontribuisaun ba dezenvolvimentu lokal.



Iha oportunidade hanesan, reprezentante Magnífiku Reitor UNPAZ, Pro-Reitor ba Assuntu Dezenvolvimentu Rekursu Umanus, Carmo A. B. Batista, S.Sos., M.Si., hatete katak dezenvolvimentu Munisípiu Liquiçá mak responsabilidade moral ba ema hotu-hotu. Tanba ne’e, presiza iha kooperasaun di’ak entre autoridade sira no instituisaun akademika atu hamutuk dezenvolve munisípiu.


Nia mos hateten katak, hanesan instituisaun akademika, UNPAZ iha responsabilidade atu apoia polítika dezenvolvimentu Governu nian no autoridade sira iha nivel aldeia, suku, postu administrativu no munisípiu. Dezenvolvimentu la bele realiza husi ema ida de’it, maibé presiza servisu hamutuk entre parte hotu-hotu.

Iha parte seluk, Komandante PNTL Munisípiu Liquiçá, Superintendente Xefe Umbelina Soares, hato’o agradesimentu ba UNPAZ tanba fó oportunidade ba estudante sira, liu-liu ba Liquiçá oan ne’ebé estuda iha Díli, atu fila ba sira-nia rai hodi identifika problema komunidade no fó kontribuisaun ba autoridade lokal atu buka solusaun ba dezafiu sira ne’ebé komunidade hasoru.

Partisipa iha atividade ne’e mak reprezentante Administradór Postu Administrativu haat, Komandante PNTL Munisípiu Liquiçá, dosente sira, xefe suku, xefe aldeia no estudante UNPAZ sira.


_________
#remata
#media_portalliquiçá



𝑳𝒊𝒒𝒖𝒊çá, 18 𝑱𝒖ñ𝒖 2026 – Sua Exelénsia Paulino Ribeiru, M.PA, nu’udar Presidente Autoridade Munisipál no mos Presidente Konsellu Koordenasaun Munisipál (KKM), hamutuk ho membru Konsellu Koordenasaun Munisipál sira realiza Enkontru Konsellu Koordenasaun Munisipál (KKM) iha Sala Enkontru Autoridade Munisipál Liquiçá, ho objetivu atu reforsa koordenasaun entre instituisaun sira no asegura implementasaun programa dezenvolvimentu iha Munisípiu Liquiçá lao tuir planu no prioridade governu nian.

Molok enkontru hahú, Presidente KKM abertura no apela ba membru hotu-hotu, inklui Administrador Postu Administrativu no reprezentante suku sira husi postu administrativu haat, atu partisipa ativamente to’o remata enkontru ida ne’e. Presidente KKM mos enfatiza katak membru ne’ebé la marka prezensa tenke hato’o justifikasaun ofisiál, tanba enkontru KKM importante tebes ba prosesu toma desizaun, aprovasaun planu no rezolusaun ba problema sira ne’ebé iha munisípiu.

Iha nia liafuan, Presidente KKM mos reafirma katak Konsellu Koordenasaun Munisipál mak órgaun koordenasaun ida ne’ebé iha papel importante atu hamutuk diskute, harmoniza no fó orientasaun ba implementasaun polítika no programa governu iha nível munisipál. Liu-husi enkontru regulár hanesan ida ne’e, membru sira bele fo informasaun, identifika dezafiu no buka solusaun hamutuk atu servisu públiku bele lao ho efikásia, transparénsia no responde ba nesesidade komunidade.

Durante enkontru, sekretariadu KKM aprezenta ajenda prinsipál rua atu hetan diskusaun no aprovasaun husi membru sira.

𝐀𝐣𝐞𝐧𝐝𝐚 𝐝𝐚𝐡𝐮𝐥𝐮𝐤 𝐦𝐚𝐤 𝐀𝐩𝐫𝐞𝐳𝐞𝐧𝐭𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐧𝐨 𝐀𝐩𝐫𝐨𝐯𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐀𝐫𝐫𝐮𝐚𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐏𝐨𝐬𝐭𝐮 𝐀𝐝𝐦𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐫𝐚𝐭𝐢𝐯𝐮 𝐁𝐚𝐳𝐚𝐫𝐭𝐞𝐭𝐞. Iha sesaun ida ne’e, ekipa téknika aprezenta proposta arruamentu Postu Administrativu Bazartete ne’ebé prepara ona tuir dadus tékniku, kondisaun jeográfika no realidade komunidade. Proposta ne’e diskute ho kle’an husi membru KKM sira hodi hare se planeamentu ne’e responde ba nesesidade dezenvolvimentu lokal, fasilita prestasaun servisu públiku no garante utilizasaun teritóriu ne’ebé ordenadu no sustentável. Hafoin prosesu diskusaun no konsiderasaun, membru KKM sira fó aprovasaun ba proposta arruamentu refere, ho rekomendasaun atu implementasaun tuir regulamentu no prosedimentu legal ne’ebé vigora.

𝐀𝐣𝐞𝐧𝐝𝐚 𝐝𝐚𝐫𝐮𝐚𝐤 𝐦𝐚𝐤 𝐀𝐩𝐫𝐞𝐳𝐞𝐧𝐭𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐤𝐨𝐧𝐚-𝐛𝐚 𝐏𝐫𝐨𝐠𝐫𝐞𝐬𝐮 𝐒𝐞𝐫𝐯𝐢𝐬𝐮 𝐧𝐨 𝐃𝐞𝐳𝐚𝐟𝐢𝐮 𝐡𝐮𝐬𝐢 𝐌𝐞𝐦𝐛𝐫𝐮 𝐊𝐨𝐧𝐬𝐞𝐥𝐥𝐮 𝐊𝐨𝐨𝐫𝐝𝐞𝐧𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐌𝐮𝐧𝐢𝐬𝐢𝐩á𝐥. Iha parte ida ne’e, Diretores Servisu Munisipál, Diretores Servisu Delegasaun Teritoriál, Administrador Postu Administrativu (APA) nain-4 no reprezentante suku sira husi postu administrativu haat aprezenta sira nia progresu no dezafiu sira durante halo implementasaun programa no atividade iha setor ida-idak.

Diretores Servisu Munisipál no Delegasaun Teritoriál sira relata progresu atividade ne’ebé implementa ona, nivel execusaun programa, utilizasaun orsamentu no rezultadu ne’ebé atinji durante períodu ne’e. Sira mos hato’o dezafiu sira ne’ebé hasoru, hanesan limitasaun sira, asesu ba área remota no nesesidade atu aumenta koordenasaun entre instituisaun sira hodi acelera implementasaun programa governu.

Iha parte seluk, Administradores Postu Administrativu sira aprezenta situasaun atual iha postu ida-idak, inklui progresu atividade dezenvolvimentu, nesesidade komunidade no esforsu koordenasaun ho lideransa lokal. Reprezentante suku sira mos hato’o diretamente preokupasaun komunidade kona-ba kondisaun infraestrutura, estrada, bee moos, eletrisidade, saúde, edukasaun no prioridade seluk ne’ebé presiza atensaun husi governu.

Diskusaun ne’e permite membru KKM sira atu halo avaliasaun ba implementasaun programa sira, identifika obstákulu sira ne’ebé afeta servisu no buka solusaun hamutuk atu aumenta efisiénsia no efikásia prestasaun servisu públiku. Aleinde ne’e, enkontru ne’e sai oportunidade importante atu fortalece komunikasaun no koordenasaun entre autoridade munisipál, administrasaun postu, servisu delegasaun teritoriál no lideransa suku sira, hodi garante katak programa dezenvolvimentu governu bele responde ba nesesidade real komunidade.

Iha remata enkontru, Sua Exelénsia Paulino Ribeiru, M.PA husu ba membru hotu atu kontinua hametin espírito servisu hamutuk, responsabilidade no kompromisu iha implementasaun programa sira ne’ebé aprova ona. Nia mos enfatiza katak koordenasaun di’ak entre instituisaun sira sei sai xave importante atu realiza objetivu dezenvolvimentu no hadi’a moris povu iha Munisípiu Liquiçá.

𝐄𝐧𝐤𝐨𝐧𝐭𝐫𝐮 𝐊𝐨𝐧𝐬𝐞𝐥𝐥𝐮 𝐊𝐨𝐨𝐫𝐝𝐞𝐧𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐌𝐮𝐧𝐢𝐬𝐢𝐩á𝐥 𝐧𝐞’𝐞 𝐝𝐞𝐦𝐨𝐧𝐬𝐭𝐫𝐚 𝐤𝐨𝐦𝐢𝐭𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐀𝐮𝐭𝐨𝐫𝐢𝐝𝐚𝐝𝐞 𝐌𝐮𝐧𝐢𝐬𝐢𝐩á𝐥 𝐋𝐢𝐪𝐮𝐢çá 𝐚𝐭𝐮 𝐤𝐨𝐧𝐭𝐢𝐧𝐮𝐚 𝐩𝐫𝐨𝐦𝐨𝐯𝐞 𝐠𝐨𝐯𝐞𝐫𝐧𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐧𝐞’𝐞𝐛é 𝐭𝐫𝐚𝐧𝐬𝐩𝐚𝐫𝐞𝐧𝐭𝐞, 𝐩𝐚𝐫𝐭𝐢𝐬𝐢𝐩𝐚𝐭𝐢𝐯𝐮 𝐧𝐨 𝐨𝐫𝐢𝐞𝐧𝐭𝐚𝐝𝐮 𝐛𝐚 𝐫𝐞𝐳𝐮𝐥𝐭𝐚𝐝𝐮, 𝐡𝐨𝐝𝐢 𝐚𝐬𝐞𝐠𝐮𝐫𝐚 𝐤𝐚𝐭𝐚𝐤 𝐩𝐫𝐨𝐠𝐫𝐚𝐦𝐚 𝐧𝐨 𝐩𝐨𝐥í𝐭𝐢𝐤𝐚 𝐠𝐨𝐯𝐞𝐫𝐧𝐮 𝐬𝐢𝐫𝐚 𝐢𝐦𝐩𝐥𝐞𝐦𝐞𝐧𝐭𝐚 𝐡𝐨 𝐝𝐢’𝐚𝐤 𝐧𝐨 𝐟ó 𝐛𝐞𝐧𝐞𝐟í𝐬𝐢𝐮 𝐛𝐚 𝐤𝐨𝐦𝐮𝐧𝐢𝐝𝐚𝐝𝐞 𝐭𝐨𝐦𝐚𝐤 𝐢𝐡𝐚 𝐌𝐮𝐧𝐢𝐬í𝐩𝐢𝐮 𝐋𝐢𝐪𝐮𝐢çá.



Liquiçá, 01 Juñu 2026 – Prezidente Autoridade Munisipál Liquiçá, Sua Exelénsia Paulino Ribeiro, M.PA, prezide Serimónia Hasa’e Bandeira Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) ba semana dahuluk fulan Juñu 2026, ne’ebé realiza iha Edefísiu Administrasaun Autoridade Munisipál Liquiçá ho atmosfera solene, ordenadu no nakonu ho espiritu patriotizmu.

Serimónia ne’e hala’o hanesan atividade regular semanal ne’ebé ninia objetivu principal mak atu hametin sentimentu nasionalizmu, disiplina servisu, responsabilidade profissional no komitmentu funsionáriu públiku sira hodi presta servisu di’ak liu ba komunidade.

Iha nia intervensaun, Prezidente Autoridade Munisipál Liquiçá hatete katak diretór sira no xefe departamentu sira tenke aumenta tan supervizaun no akompanhamentu ba funsionáriu sira durante oras servisu atu garante efisiénsia, produtividade no qualidade servisu governasaun nian.

Nia salienta katak lideransa iha kada nível iha responsabilidade importante atu orienta no garante implementasaun servisu tuir regra no prosedimentu administrativu ne’ebé vigora.

“Xefe Departamentu mak tenke diriji no orienta Xefe Seksaun sira, no Xefe Seksaun sira mos tenke akompaña no diriji funsionáriu sira atu servisu ho di’ak. Ita hotu tenke fó atensaun ba disiplina servisu tanba ita lakohi hetan kritika husi komunidade no públiku kona-ba servisu governu nian,” hateten PAM.

Iha oportunidade ne’e, PAM mos fó orientasaun ba Diretór Jestaun Merkadu no Diretór Servisu Munisipál Água no Saneamentu (SMASA) relasiona ho problema animal sira ne’ebé dala barak sei movimentu iha estrada publiku sira no mos estraga ambiente iha area publiku sira.

Nia lembra katak despaxu kona-ba kontrolu animal sira seidauk iha alterasaun no sei vigora nafatin. Tanba ne’e, autoridade kompetente sira tenke kontinua implementa operasaun regular atu prevene risku ba utilizadór estrada sira, protege saúde públika no mantén ambiente munisipál ne’ebé seguru, limpu no organizadu.

Prezidente Autoridade Munisipál mos subliña katak implementasaun atividade sira ne’e labele depende deit ba orientasaun direta husi lideransa, maibé tenke realiza tuir responsabilidade institusionál ne’ebé atribui ona ba entidade relevante sira.

Iha área limpeza no embelezamentu munisipiu, PAM hato’o nia apresiasaun boot ba Ekipa Brigada Limpu Munisipál ne’ebé durante ne’e servisu ativamente hodi mantén limpeza no beleza ambiente husi área Tibar to’o Cidade Liquiçá.

Segundo nia, rezultadu servisu brigada limpeza nian kontribui signifikativamente ba kriasaun ambiente ne’ebé moos, saudável no agradavel ba komunidade.

Maski nune’e, nia husu ba komunidade tomak no funsionáriu públiku sira atu aumenta tan konsiénsia ambiental hodi la soe lixu arbiru no sempre utiliza fatin rekolla lixu ne’ebé prepara ona.

“Limpeza la’ós deit responsabilidade Brigada Limpu, maibé responsabilidade hamutuk husi ita hotu hanesan sidadaun Timor-Leste. Favor ida soe lixu iha nia fatin atu bele hametin ambiente ne’ebé moos no saudável ba ema hotu,” dehan PAM.

Nia mos encoraja funsionáriu sira hotu, inklui diretór, xefe departamentu no lideransa sira seluk, atu kontinua partisipa ativamente iha atividade limpeza semanal ne’ebé realiza kada loron sexta-feira hanesan parte husi kultura servisu no responsabilidade kolektiva ba manutensaun ambiente.

Iha remata nia intervensaun, Prezidente Autoridade Munisipál Liquiçá reafirma komitmentu Autoridade Munisipál Liquiçá atu kontinua hadi’a prestasaun servisu públiku liu husi prinsípiu unidade, integridade, transparénsia no dedikasaun atu responde efetivamente ba nesesidade no aspirasaun komunidade Munisípiu Liquiçá.

Serimónia Hasa’e Bandeira ne’e hetan partisipasaun husi Sekretáriu Munisipál nain tolu, Administradór Postu Administrativu nain haat husi Bazartete, Liquiçá, Maubara no Loes, Diretór Servisu Munisipál sira, Diretór Delegasaun sira, Xefe Departamentu sira, Korpu Bombeiros Munisípiu Liquiçá, elementu seguransa, funsionáriu públiku sira no estudante estajiáriu sira.

Liu husi realizasaun serimónia ida ne’e, Autoridade Munisipál Liquiçá kontinua demonstra nia komitmentu atu promove disiplina institusionál, limpeza ambiental, governasaun di’ak no prestasaun servisu públiku ne’ebé efisiente no responsivu atu fó benefísiu ba komunidade tomak.


Redasaun: Equipa Media Portal Munisipál Liquiçá.
Data Publikasaun: 01 Juñu 2026.


𝐒𝐞𝐫𝐢𝐦ó𝐧𝐢𝐚 𝐇𝐚𝐬𝐚’𝐞 𝐁𝐚𝐧𝐝𝐞𝐢𝐫𝐚 𝐍𝐚𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚𝐥 𝐇𝐨𝐝𝐢 𝐊𝐨𝐦𝐞𝐦𝐨𝐫𝐚 𝐋𝐨𝐫𝐨𝐧 𝐑𝐞𝐬𝐭𝐚𝐮𝐫𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐈𝐧𝐝𝐞𝐩𝐞𝐧𝐝é𝐧𝐬𝐢𝐚 𝐛𝐚 𝐃𝐚𝐥𝐚 24

Tibar, 20,𝐌𝐚𝐢𝐮, 2026 – Prezidenti Autoridade Munisipál Liquiçá, akompaña husi Administradór Postu Administrativu Bazartete, partisipa iha Serimónia Hasa’e Bandeira Nasional República Demokrátika Timor-Leste (RDTL) hodi komemora Loron Restaurasaun Independénsia ba dala 24, ne’ebé realiza iha Sede Suku Tibar, Postu Administrativu Bazartete, Munisípiu Liquiçá.

Serimónia ne’e hala’o ho ambiente solene no nakonu ho espiritu patriotizmu, ho partisipasaun husi autoridade sira no komunidade lokal ne’ebé hamutuk marka loron istóriku ida-ne’e ba povu no nasaun Timor-Leste. Atividade solene ne’e sai hanesan momentu importante atu haksolok no hanoin fila-fali luta naruk no sakrifísiu hosi herói no mártir sira ne’ebé fó-an ba independénsia rai doben ida-ne’e.


Iha serimónia ne’e, Prezidenti Autoridade Munisipál Liquiçá sai nu’udar inspetor Serimónia hodi prezide atividade ofisiál ida ne’e. Partisipa mós iha atividade ne’e maka Sekretáriu Estadu Assuntu Veteranos,Amu-lulik husi quaze Paroqia Bazartete, Komandante F-FDTL Komponente Naval Postu Destakadu Liquiçá, Komandante PNTL Munisípiu Liquiçá, Administradór Postu Administrativu Bazartete, Nai veteranu sira, Xefe Suku husi suku 9 iha Postu Administrativu Bazartete, funsionáriu públiku sira, servisu delegasaun sira neebé destaka Iha Munisípiu, Estudante sira, Korpu Bomberos Liquiçá, no komunidade hosi área oioin iha Munisípiu Liquiçá.

Iha Diskursu Nacional ne’ebé aprezenta husi Presidente Autoridade Liquiçá koalia kona ba :

• Timor-Leste Ohin Loron

• Progresu iha Dezenvolvimentu Umanu

• Edukasaun, Juventude no Kultura

• Progresu iha Saúde

• Pobreza, Inkluzaun no Empoderamentu

• Infraestrutura, ekonomia no soberania funsionál

• Setór Privadu no Dinamizasaun Ekonómika

• Rekursu Naturál, Enerjia no Baze Produtiva

• Reforma Interna sira, Justisa no Transformasaun Ekonómika

• Relasaun Internasionál sira

• Kooperasaun ho Territóriu Norte no NTT

• Kooperasaun Ekonómika no Projetu Estruturante sira

• Multilateralizmu no Orden Internasionál

• Integrasaun Tomak iha ASEAN

Vizita Iha Link PDF

https://drive.google.com/…/1u1bzEcByhjtzYKPhfbP…/view…


𝗜𝗵𝗮 𝗣𝗔𝗠 𝗻𝗶𝗮 𝗶𝗻𝘁𝗲𝗿𝘃𝗲𝗻𝘀𝗮𝘂𝗻 𝗻𝗲𝗯𝗲 𝗲𝗸𝗶𝗽𝗮 𝗽𝗼𝗿𝘁𝗮𝗹 𝗿𝗲𝗸𝗼𝗹𝗹𝗮, PAM hateten katak Loron Restaurasaun Independénsia mak momentu importante ida ba povu Timor-Leste atu lembra fila-fali luta naruk no sakrifísiu hosi herói no mártir sira ne’ebé fó-an ba ukun-an no soberania nasaun nian. PAM subliña katak independénsia ne’ebé povu Timor-Leste ohin loron goja la fasil, liu hosi luta naruk, sofrimento no determinasaun hosi povu tomak durante tempu okupasaun.

Loron ida-ne’e la’ós de’it selebrasaun ida, maibé mós oportunidade ida atu ita hotu hametin nafatin unidade, dame no espírito servisu hamutuk hodi dezenvolve nasaun no Munisípiu Liquiçá,” hateten PAM.

PAM mos akresenta katak unidade nasional no koperasaun entre governu, autoridade lokal no komunidade sai hanesan xave importante ida atu asegura dezenvolvimentu sustentável no estabilidade iha futuru, sidadaun hotu-hotu iha responsabilidade atu kontribui tuir ida-idak nia kapasidade hodi hadi’a moris komunidade no hametin instituisaun Estadu nian.

Prezidenti Autoridade Munisipál Liquiçá husu mós ba juventude sira atu kontinua valoriza istória luta independénsia no respeita nafatin veteranu no líder sira ne’ebé lori ona povu Timor-Leste to’o ba ukun-an. Nia encoraja juventude atu sai jerasaun ida ne’ebé ativa, kriativu no responsável liu-hosi edukasaun, disiplina, inovasaun no partisipasaun ativa iha atividade sosial no dezenvolvimentu komunidade.


PAM mos agradese ba entidade hotu-hotu, veteranu sira, autoridade lokal no komunidade ne’ebé partisipa iha serimónia refere inklui mos Postu Liquiçá, Maubara no Loes atu nafatin kontribui mantém dame no unidade iha Munisípiu Liquiçá. PAM mós husu ba komunidade atu kontinua hametin solidariedade no servisu hamutuk hodi hari’i munisípiu ida ne’ebé di’ak liu ba jerasaun agora no futuru.

Durante serimónia, partisipante sira hatudu respeitu boot ba bandeira nasional no ba valor patriotizmu liu hosi hananu hino nasional no momentu omenajen ba mártir no veteranu sira ne’ebé luta hodi hetan soberania no ukun-an ba povu Timor-Leste.

Komemorasaun Loron Restaurasaun Independénsia ba dala 24 ne’e sai hanesan oportunidade importante ida atu hasa’e sentimentu nasionalizmu no hametin nafatin valor independénsia, unidade no soberania nasaun nian ba jerasaun agora no jerasaun sira iha futuru.

𝗗𝗶𝘀𝗸𝘂𝗿𝘀𝘂 𝗵𝘂𝘀𝗶 𝗣𝗿𝗲𝘇𝗶𝗱𝗲𝗻𝘁𝗲 𝗥𝗲𝗽ú𝗯𝗹𝗶𝗸𝗮 𝗦𝗲ñó𝗿 𝗝. 𝗥𝗮𝗺𝗼𝘀-𝗛𝗼𝗿𝘁𝗮 𝗜𝗵𝗮 𝗼𝗸𝗮𝘇𝗶𝗮𝘂𝗻 𝗦𝗲𝗹𝗲𝗯𝗿𝗮𝘀𝗮𝘂𝗻 𝗔𝗻𝗶𝘃𝗲𝗿𝘀á𝗿𝗶𝘂 𝗯𝗮 𝗱𝗮𝗹𝗮-24 𝗵𝘂𝘀𝗶 𝗥𝗲𝘀𝘁𝗮𝘂𝗿𝗮𝘀𝗮𝘂𝗻 𝗜𝗻𝗱𝗲𝗽𝗲𝗻𝗱é𝗻𝘀𝗶𝗮 20 𝗺𝗮𝗶𝘂 2026

Vizita Iha Link PDF

https://drive.google.com/…/1u1bzEcByhjtzYKPhfbP…/view…


NOTÍSIA

Liquiçá, 28 Abril 2026 – Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá, Sua Exelénsia Paulino Ribeiro, MPA, hamutuk ho Diretores relevante sira, realiza serimónia asinatura kontratu ofisiál ho kompanhia sira ne’ebé manan ona prosesu konkursu públiku liu husi sistema aprovizionamentu munisipál, iha salaun enkontru Autoridade Munisipál Liquiçá.

Kontratu hirak ne’e hahú fó efeitu ofisiál desde loron 05 fulan Janeiru tinan 2026, ho objetivu atu asegura implementasaun projetu sira iha munisípiu Liquiçá ho forma ne’ebé efisiente, transparente no responsável, hodi fó benefísiu direta ba komunidade.

Iha serimónia ne’e, mós aprezenta lista kompanhia sira ne’ebé manan konkursu públiku tuir pakote projetu sira ne’ebé iha. Kompanhia sira ne’e liu hotu prosesu avaliasaun tékniku no finanseira ne’ebé rigorozu, hodi asegura katak sira iha kapasidade atu implementa projetu sira ho padraun ne’ebé determina ona.

Kompanhia sira ne’ebé manan konkursu públiku inklui:

  • Kompanhia konstrusaun sira ne’ebé responsabiliza ba obra infraestrutura hanesan estrada, drenajen no moru protesaun
  • Kompanhia fornecedora ekipamentu no materiál konstrusaun
  • Kompanhia prestadora servisu tékniku no konsultoria
  • Kompanhia sira seluk ne’ebé envolve iha implementasaun projetu dezenvolvimentu lokal

(Nota: Lista detalhadu kompanhia no naran projetu bele publika tuir dokumentu ofisiál aprovizionamentu tuir pakote ida-idak)

Iha nia intervensaun, Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá hateten katak seleksaun kompanhia sira liu husi konkursu públiku mak garante prosesu ne’ebé justu, transparente no kompetitivu.

“Autoridade munisipál sei kontinua asegura katak kompanhia sira ne’ebé manan kontratu tenke kumpri obrigasaun hotu, inklui kualidade servisu, tempu implementasaun no responsabilidade ba rezultadu final,”

Prosesu seleksaun ne’e bazeia ba Decreto-Lei N.º 1/2025, liuliu Artigu 35 kona-ba Konkursu Públiku, ne’ebé defini mekanizmu nakloke no kompetitivu atu fó oportunidade hanesan ba entidade hotu-hotu atu partisipa.

Tuir regulamentu, prosesu konkursu públiku inklui etapa importante sira hanesan publikasaun anúnsiu, submisaun proposta, análize dokumentu, avaliasaun tékniku no finanseira, no adjudikasaun final. Prosesu ida ne’e garante katak  kompanhia ne’ebé iha kapasidade no dokumentus kompletu mak bele manan kontratu.

Autoridade Munisipál Liquiçá reafirma nia kompromisu atu promove transparénsia, akuntabilidade no kompetisaun saudável iha aprovizionamentu públiku, hodi garante utilizasaun rekursu públiku ho diak no sustentável.

Ho asinatura kontratu ho kompanhia sira ne’ebé manan konkursu públiku, espera katak implementasaun projetu sira sei lao tuir planu no prazu ne’ebé estabelese, hodi kontribui ba hadi’a infraestrutura, servisu públiku no kondisaun moris komunidade iha Munisípiu Liquiçá.

#MediaPortalLiquiçá

NOTÍSIA


Liquiçá, 28 Abril 2026 – Autoridade Munisipál Liquiçá realiza Enkontru Extraordináriu Konsellu Konsultivu Munisipál (KKM) iha Salaun Enkontru Autoridade Munisipál, ne’ebé lokaliza iha Rua 11 de Outubro 2016, Suku Maumeta, Munisípiu Liquiçá.

Enkontru ne’e envolve membru sira husi Konsellu Konsultivu Munisipál ho objetivu atu reforsa partisipasaun ajente sosial no forsa ativa lokal sira iha prosesu governasaun, liu-liu iha formulasaun, diskusaun no ezekusaun instrumentu planeamentu estratéjiku munisipál. Aleinde ne’e, Konsellu Konsultivu Munisipál mós iha papél importante atu halo akompañamentu no avaliasaun ba prestasaun bens no servisu públiku, hodi asegura katak responde di’ak liu ba nesesidade sidadaun sira iha munisípiu.

Iha enkontru extraordináriu ida ne’e, ajenda prinsipál mak diskusaun kona-ba apresiasaun no aprovasaun Planu Investimentu Munisipál (PIM) ba tinan 2027. Dokumentu PIM konsidera hanesan instrumentu estratéjiku ida ne’ebé orienta prioridade investimentu iha munisípiu, inklui dezenvolvimentu infraestruturas, servisu básiku no programa sira ne’ebé fó impaktu direta ba moris povu nian.

Iha diskursu abertura, Sua Exelénsia Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá, ne’ebé mós Prezidenti Konsellu Konsultivu Munisipál, hato’o katak enkontru extraordináriu ne’e sai momentu importante atu konsolida partisipasaun hotu-hotu iha prosesu planeamentu dezenvolvimentu munisipál.

“Ohin ita realiza enkontru extraordináriu ida ne’e atu diskute no halo apresiasaun kona-ba Planu Investimentu Munisipál (PIM) ba tinan 2027. Konsellu Konsultivu Munisipál hanesan orgaun ida ne’ebé iha papél prinsipál atu fó hanoin no orientasaun kona-ba prioridade investimentu iha munisípiu,” hateten Presidente.

Prezidente esplika katak PIM mak instrumentu estratéjiku ida ne’ebé determina diresaun projetu dezenvolvimentu sira iha tinan oin, ho objetivu atu kria kondisaun di’ak liu ba povu Liquiçá. Setor prioridade sira inklui edukasaun, saúde, infraestrutura, agrikultura no área relevante seluk sira ne’ebé kontribui ba bem-estar komunidade.

Iha oportunidade ne’e, nia subliña katak Konsellu Konsultivu Munisipál reprezenta komunidade tomak liu husi Xefi Suku sira no reprezentante ajente sosial sira. Sira nia kontribuisaun importante tebes atu hato’o aspirasaun no problema real husi komunidade, hanesan iha área edukasaun, bee no saneamentu, infraestrutura, agrikultura no servisu básiku seluk.

Depois hetan aprovasaun iha nivel munisípiu, dokumentu PIM sei submete ba ministériu relevante atu kontinua prosesu avaliasaun no diskusaun iha Konsellu Ministru hodi hetan aprovasaun final. Prosesu ida ne’e importante atu garante integrasaun entre planeamentu lokal no polítika nasional, no mós asegura legalidade formál ba implementasaun programa sira.

Iha parte ikus, Presidente hato’o katak prosesu preparasaun orsamentu ba tinan 2027 sei kontinua ho elaborasaun detallu liu tan iha fulan Agostu, tuir kalendáriu governu nian. Nia konvida membru hotu-hotu atu kontinua fó kontribuisaun ativa no konstrutiva iha prosesu ne’e.

“Ho kolaborasaun no partisipasaun hotu-hotu, ita bele asegura katak dezenvolvimentu iha Liquiçá la’o ho di’ak, inkluzivu no sustentavel ba gerasaun agora no futuru,” konklui Presidente.

Enkontru ne’e termina ho diskusaun produtivu no kompromisu husi membru sira atu kontinua servisu hamutuk hodi implementa planu ne’ebé aprova ba benefísiu komunidade tomak iha Munisípiu Liquiçá.

#MediaPortalLiquiçá


𝐍𝐎𝐓Í𝐒𝐈𝐀

📍 𝕄𝕦𝕟𝕚𝕤í𝕡𝕚𝕦 𝕃𝕚𝕢𝕦𝕚çá

𝕃𝕠𝕣𝕠𝕟, 𝟙𝟡, 𝔽𝕦𝕝𝕒𝕟 𝕄𝕒𝕣𝕤𝕦, 𝕋𝕚𝕟𝕒𝕟 𝟚𝟘𝟚𝟞

𝐋𝐢𝐪𝐮𝐢çá – Membru sira husi Konsellu Koordenasaun Munisipál Liquiçá hala’o enkontru ordináriu ida ho fokus prinsipal ba aprovasaun ajenda estratéjiku rua ne’ebé konsidera importante tebes ba dezenvolvimentu iha nivel suku no komunidade, mak elaborasaun perfil suku no Planu Dezenvolvimentu Komunitáriu (PDK).

Enkontru ne’e prezide husi Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá, Sua Exelénsia Paulino Ribeiro, M.PA, ne’ebé mos exerce knaar hanesan Presidente ba Konsellu Koordenasaun Munisipál. Atividade ne’e realiza tuir baze legal ne’ebé estabelese ona husi Governu, ho objetivu atu reforsa koordenasaun entre instituisaun sira no asegura planeamentu dezenvolvimentu ne’ebé efikaz no responde ba nesesidade komunidade.


Iha intervensaun ba enkontru ne’e, Sua Exelénsia Paulino Ribeiro hateten katak Membru konsellu sira halo ona aprovasaun kona ba asuntu rua ne’ebé sai prioridade estratéjiku ba dezenvolvimentu lokal iha tinan 2026.

Aprova ona asuntu importante rua, mak perfil suku no planu dezenvolvimentu komunitáriu (PDK), ne’ebé sei sai hanesan baze ba planeamentu no implementasaun programa sira iha nivel suku,” dehan PAM.

PAM esplika katak elaborasaun perfil suku presiza dadus ne’ebé klaru, kompletu no detalhadu kona-ba kondisaun báziku komunidade nian. Dadus hirak ne’e inklui númeru uma-kain sira ne’ebé asesu ba bee mos, kondisaun estrada husi suku ba suku no husi suku ba aldeia, inklui distánsia iha kilometru. Ho informasaun hirak ne’e, governu bele identifika progresu infrastrutura no determina área prioritária ne’ebé presiza intervensaun.

“Ho dadus ne’ebé detalhadu, ita bele hatene hira mak halo ona no hira mak seidauk halo, nune’e ita bele defini prioridade atu kontinua dezenvolvimentu,” hateten PAM.

Iha parte seluk, kona-ba Planu Dezenvolvimentu Komunitáriu (PDK), PAM subliña katak presiza iha dadus demografia suku ne’ebé kompletu no atualizadu. Dadus hirak ne’e inklui informasaun kona-ba númeru uma-kain sira ne’ebé hakiak animal no sira ne’ebé la hakiak animal, ne’ebé importante atu halo análize kona-ba kresimentu ekonomia lokal, liu-liu iha setor produtivu.


“Se dadus hirak ne’e laiha, ita sei susar atu hatene oinsa kresimentu ekonomia lokal lao, no oinsa ita bele fó apoiu ba komunidade atu aumenta produsaun no rendimentu,” klarifika PAM.

Iha oportunidade ne’e mos, Sua Exelénsia Paulino Ribeiro fó orientasaun ba diretóres sira, xefe suku no parseiru relevante hotu-hotu atu servisu ho responsabilidade no seriedade, hodi prepara-an ba mudansa importante iha tinan 2026, liu husi implementasaun politika desentralizasaun poder lokal.

Nia hateten katak ho implementasaun desentralizasaun ne’e, governu munisipál sei hetan responsabilidade boot liu iha jestaun rekursu no mobilizasaun fontes finansiamentu rasik atu sustenta dezenvolvimentu lokal.

“Ita tenke servisu makaas no iha vizaun, tanba ita rasik maka sei buka osan atu hatama ba kambra munisipál, hodi nune’e bele aumenta orsamentu husi governu sentral ka husi doador sira, atu depois bele implementa programa sira no aprezenta iha asembleia munisipál,” dehan PAM.

Partisipante sira iha enkontru mos fó apoiu tomak ba orientasaun ne’ebé fó ona no konkorda atu kontinua reforsa servisu iha área importante sira, hanesan:

• Hametin rekolha no atualizasaun dadus perfil suku

• Garante PDK bazeia ba evidénsia no nesesidade real komunidade

• Aumenta kapasidade lideransa lokal iha planeamentu no jestaun

• Prepara-an ho di’ak ba implementasaun desentralizasaun poder lokal.


Aleinde ne’e, enkontru ne’e mos sai hanesan espasu atu reforsa komunikasaun no koordenasaun entre diresaun munisipál sira, postu administrativu no lideransa suku, atu asegura katak programa dezenvolvimentu hotu-hotu bele implementa ho efisiénsia no transparénsia.

Ho aprovasaun ajenda estratéjiku ida ne’e, Konsellu Koordenasaun Munisipál Liquiçá hatudu nia komitmentu atu promove dezenvolvimentu inkluzivu no sustentável, ho baze ba dadus ne’ebé forte, planeamentu ne’ebé di’ak no koordenasaun ne’ebé efetivu entre nivel governasaun hotu-hotu, hodi hasa’e di’ak liu tan moris komunidade iha Munisípiu Liquiçá.

#media_portalliquiçá

https://www.facebook.com/share/p/175bHE4MA3


Liquiçá, 10 Marsu 2026

Reprezentante husi Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá, Xefi Gabineti PAM Sr. Marcelino de Jesus Pereira, partisipa iha atividade reflorestasaun ho kuda au oan iha Suku Leorema, Aldeia Urema, Postu Administrativu Bazartete, Munisípiu Liquiçá.

Atividade kuda au oan ne’e fasilita husi Autoridade Proteksaun Civil (APC) Munisípiu Liquiçá ho kolaborasaun ho Institutu Bambu. Inisiativa ida ne’e halo ho objetivu atu proteje meiu ambiente, halo konservasaun ba floresta no prevene dezastre naturáis hanesan rai halai iha komunidade sira ne’ebé hela besik iha área risku iha Suku Leorema, liu-liu iha Aldeia Urema.

Iha biban ne’e, Xefi Gabineti ne’ebé reprezenta Presidente Autoridade Munisipál hateten katak atividade reflorestasaun ne’e importante tebes atu hatur fila fali natureza hanesan uluk. Nia esplika katak mudansa klimátika halo ita nia rai hasoru konsekuénsia oioin, inklui rai halai iha fatin barak, tanba ne’e presiza halo esforsu hamutuk atu kuda au no restaura ambiente.

“Loron ohin ita hamutuk kuda au oan iha ita nia rai ho esperansa katak au oan sira ne’ebé ita kuda la’ós formalidade deit, maibé loron ida sei fó benefísiu barak ba ita hotu. Au sira iha funsaun importante atu prezerva natureza, kuida rai, no fó mos valor ekonomia ba komunidade,” hateten Sr. Marcelino.

Nia mos enfatiza katak governu no autoridade lokal mesak la bele halo servisu hotu-hotu, tanba ne’e presiza kooperasaun husi instituisaun sira no komunidade. Tanba ne’e, nia agradese no apresia ba Autoridade Proteksaun Civil ne’ebé koordena atividade ida ne’e hamutuk ho Institutu Bambu ne’ebé fornese au oan atu kuda iha área refere.

Xefi Gabinete akresenta  tan katak, Au sira ne’ebé ita kuda nain mak ita rasik, no ita mak tenke kuida didiak atu iha futuru ita bele goza nia rezultadu,

Atividade reflorestasaun ida ne’e hetan partisipasaun husi reprezentante Autoridade Munisipál Liquiçá, Xefi Gabineti PAM, Komandante Autoridade Proteksaun Civil, Diretor Ezekutivu Institutu Bambu, reprezentante Direção Dezastre Naturál, reprezentante APA Bazartete, Xefe Suku Leorema, Adjuntu Diretor Eskola Tékniku Vokasionál Leorema, estudante sira no komunidade lokal.

Ho realizasaun atividade ida ne’e, espera katak komunidade bele aumenta tan konsiénsia kona-ba importánsia proteje meiu ambiente, konserva floresta no prevene dezastre naturáis hodi garante sustentabilidade ba gerasaun ohin no futuru.

https://www.facebook.com/share/p/1AmcyLDcQG

LIQUIÇÁ, Quarta-Feira, 04 Marsu 2026

Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá, Sua Exelénsia Paulino Ribeiro, M.PA, partisipa iha Serimónia Abertura Ofisiál Formasaun no Asisténsia Téknika ba Kargu Dirijente Autoridade Munisipál no Postu Administrativu sira, ne’ebé hala’o iha Salaun Enkontru Autoridade Munisipál Liquiçá durante loron tolu, hahú husi loron 04 to’o 06 fulan Marsu. Atividade formasaun ida-ne’e fasilita husi INAP.

Serimónia abertura ne’e ofisialmente loke husi Ministério da Administração Estatal, liuhusi Diretór Jerál Desentralizasaun no Governu Lokál, António Augusto Guterres, hanesan parte husi implementasaun planu formasaun no asisténsia téknika ba tinan 2026.

Formasaun ne’e lori tema: “Kontinua Haforsa Estrutura Munisipál liu husi Kapasitasaun”, ho objetivu atu reforça kapasidade lideransa, jestaun administrativa no koñesimentu tékniku dirijente sira, hodi asegura katak estrutura munisipál bele funsiona ho efisiénsia, transparénsia no responsabilidade.

Iha nia intervensaun, Diretór Jerál Desentralizasaun no Governu Lokál esplika katak inisiativa ida-ne’e reflete Governu Sentrál nia kompromisu atu kontinua fó apoiu no asisténsia ba autoridade munisípiu sira, bazeia ba Dekretu-Lei N.º 34/2025, 15 Outubru, ne’ebé halo Sexta Alterasaun ba Dekretu-Lei N.º 3/2016, 16 Marsu, kona-ba Estatutu Administrasaun Munisipál, Autoridade Munisipál no Grupu Tékniku Interministerial ba Desentralizasaun Administrativa.

Nune’e mós, formasaun ne’e tuir orientasaun husi Rezolusaun Governu N.º 6/2025, 10 Fevereiru, kona-ba ezekusaun Estratéjia Desentralizasaun Administrativa no Instalasaun Órgaun Reprezentativu Poder Lokál 2025–2028. Nia enfatiza katak prioridade ba tinan ida-ne’e maka investe iha formasaun no kapasitasaun funsionáriu munisipál sira to’o tinan 2026, hanesan preparasaun atu kumpre kondisaun mínimu ne’ebé ezije iha prosesu avaliasaun.

Tamba ne’e, nia husu ba Autoridade Munisipál Liquiçá atu kontinua esforsu no servisu hamutuk, tanba iha fulan Juñu sei hala’o fali avaliasaun ba Munisípiu Liquiçá hodi haree prontidaun ba eleisaun Poder Lokál.

Formasaun ba Kargu Xefia sira hala’o durante loron tolu, hahú husi loron 04 to’o 06 fulan Marsu 2026, no formasaun ba tékniku administrativu sira mós hala’o iha períodu hanesan. Matéria sira ne’ebé aborda inklui jestaun administrasaun públika, planeamentu estratéjiku, jestaun finansas munisipál, prosedimentu administrativu no mekanizmu koordinasaun interinstitusionál.

Serimónia abertura ne’e hetan mós partisipasaun husi Diretór Nasionál sira, Administradór Postu Administrativu Ataúro, Sekretáriu Munisipál husi Ermera, Baucau, Bobonaro no Covalima, inklui mós diretór servisu munisipál no xefe departamentu sira.

Presensa representante husi munisípiu sira seluk hatudu kooperasaun no komitmentu hamutuk atu susesu implementasaun desentralizasaun administrativa iha rai-laran.

Iha biban ida-ne’e, Prezidente Autoridade Munisipál Liquiçá, Sua Exelénsia Paulino Ribeiro, hanesan uma-na’in, agradese tebes ba Ministériu Administrasaun Estatal tamba hili Munisípiu Liquiçá nu’udar fatin dahuluk ba realizasaun atividade formasaun ida-ne’e. Nia hatete katak formasaun ne’e importante tebes atu aumenta koñesimentu no kompeténsia diretór no xefe departamentu sira, liu-liu iha área tékniku no jestaun administrativa.

Nia mos reafirma katak ho apoiu husi MAE no INAP, Munisípiu Liquiçá sei kontinua prepara an atu hakat ba implementasaun Poder Lokál ho governasaun ida-ne’ebé di’ak, transparente no responsavel. “Ami fiar katak ho formasaun ida-ne’e, ami bele jere administrasaun munisipál ho di’ak liu tan no fó servisu ne’ebé efikás ba povu,” hatete PAM Liquiçá.

Ho realizasaun atividade ida-ne’e, Autoridade Munisipál Liquiçá reafirma nia komitmentu atu eleva dirijente sira nia koñesimentu profisionál no kapasidade lideransa, hodi garante prestasaun servisu públiku ne’ebé di’ak liu tan ba komunidade no kontribui ba dezenvolvimentu sustentável Munisípiu Liquiçá.

https://www.facebook.com/share/p/1CBDV5KnYP

Media Portal Munisipal Liquica

Liquiçá, Loron 26, Fulan Fevereiru, Tinan 2026

Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá, Sua Exelénsia Paulino Ribeiro, MPA, realiza sorumutuk ida ho ekipa Centro Nasional Chega, hodi diskute no hamosu inisiativa importante kona-ba estabelesimentu Muzeu Memorial Munisipál Liquiçá.

Sorumutuk ne’e foka liu-liu ba objetivu no importánsia estabelesimentu muzeu memorial ida ne’ebé sei sai hanesan fatin importante ba prezervasaun istória no memória povu Liquiçá, liu-liu kona-ba periódu violénsia no luta direitu humanus iha tinan 1974 to’o 1999.

Iha okaziaun ne’e, Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá hateten katak estabelesimentu muzeu memorial ne’e sei sai hanesan patrimóniu importante ida ba munisípiu, atu garante katak istória no sakrifísiu povu nia la lakon no bele aprende husi gerasaun foun sira.

Objetivu prinsipál husi estabelesimentu Muzeu Memorial Munisipál mak hanesan tuir mai ne’e:

1. Disponibiliza no prezerva dokumentu istóriku kona-ba violénsia no violasaun direitu humanus iha periódu 1974–1999;

2. Fasilita asesu informasaun kona-ba istória pasadu ba públiku, liu-liu istória husi komunidade refere;

3. Sai hanesan sentru aprendizajen kona-ba paz, justisa no direitu humanus;

4. Sai hanesan referénsia istórika importante ba peskizador no estudante sira;

5. Sai hanesan fatin refleksaun kona-ba memória pasadu, hodi hametin konsiénsia no valor ba dame no unidade nasional.

Iha tempu hanesan, sorumutuk ne’e mos marka ho asinatura akta ofisiál ba estabelesimentu Muzeu Memorial Munisipál Liquiçá, ne’ebé sai hanesan pasu importante ida atu realiza inisiativa ne’e iha futuru.

Sorumutuk ne’e mos partisipa husi entidade importante sira, inklui Presidente Konsellu Combatente Libertasaun Nasional (CCLN) Munisipál Liquiçá, Reprezentante Komandante PNTL Munisipál Liquiçá, no mos Administradór Postu Administrativu Liquiçá (APC), ne’ebé hotu-hotu fó apoiu no apresiasaun ba inisiativa estabelesimentu muzeu memorial ne’e.

Ho estabelesimentu muzeu memorial ne’e, espera katak Munisipiu Liquiçá bele sai hanesan sentru importante ida ba edukasaun istórika, promosaun paz no prezervasaun memória nasional, atu bele transmite valor istóriku ba jerasaun ohin no aban.

#MediaPortalLiquiçá

© 2026 Administrasaun Munisípiu Liquiçá