š‡ššš¬ššā€™šž šššš§ššžš¢š«šš š‘šƒš“š‹ š’šžš¦ššš§šš šƒššš”š®š„š®š¤ š…š®š„ššš§ š‰š®Ć±š® 2026; šš€šŒ š‹š¢šŖš®š¢Ć§Ć” š„š§šŸššš­š¢š³šš šƒš¢š¬š¢š©š„š¢š§šš š’šžš«šÆš¢š¬š®, š‹š¢š¦š©šžš³šš š€š¦š›š¢šžš§š­ššš„ š§šØ š‘šžš¬š©šØš§š¬ššš›š¢š„š¢šššššž šˆš§š¬š­š¢š­š®š¬š¢šØš§Ć”š„

2 June 2026


LiquiƧƔ, 01 JuƱu 2026 – Prezidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro, M.PA, prezide Serimónia Hasa’e Bandeira RepĆŗblika DemokrĆ”tika Timor-Leste (RDTL) ba semana dahuluk fulan JuƱu 2026, ne’ebĆ© realiza iha EdefĆ­siu Administrasaun Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ ho atmosfera solene, ordenadu no nakonu ho espiritu patriotizmu.

Serimónia ne’e hala’o hanesan atividade regular semanal ne’ebĆ© ninia objetivu principal mak atu hametin sentimentu nasionalizmu, disiplina servisu, responsabilidade profissional no komitmentu funsionĆ”riu pĆŗbliku sira hodi presta servisu di’ak liu ba komunidade.

Iha nia intervensaun, Prezidente Autoridade MunisipÔl LiquiçÔ hatete katak diretór sira no xefe departamentu sira tenke aumenta tan supervizaun no akompanhamentu ba funsionÔriu sira durante oras servisu atu garante efisiénsia, produtividade no qualidade servisu governasaun nian.

Nia salienta katak lideransa iha kada nĆ­vel iha responsabilidade importante atu orienta no garante implementasaun servisu tuir regra no prosedimentu administrativu ne’ebĆ© vigora.

ā€œXefe Departamentu mak tenke diriji no orienta Xefe Seksaun sira, no Xefe Seksaun sira mos tenke akompaƱa no diriji funsionĆ”riu sira atu servisu ho di’ak. Ita hotu tenke fó atensaun ba disiplina servisu tanba ita lakohi hetan kritika husi komunidade no pĆŗbliku kona-ba servisu governu nian,ā€ hateten PAM.

Iha oportunidade ne’e, PAM mos fó orientasaun ba Diretór Jestaun Merkadu no Diretór Servisu MunisipĆ”l Ɓgua no Saneamentu (SMASA) relasiona ho problema animal sira ne’ebĆ© dala barak sei movimentu iha estrada publiku sira no mos estraga ambiente iha area publiku sira.

Nia lembra katak despaxu kona-ba kontrolu animal sira seidauk iha alterasaun no sei vigora nafatin. Tanba ne’e, autoridade kompetente sira tenke kontinua implementa operasaun regular atu prevene risku ba utilizadór estrada sira, protege saĆŗde pĆŗblika no mantĆ©n ambiente munisipĆ”l ne’ebĆ© seguru, limpu no organizadu.

Prezidente Autoridade MunisipĆ”l mos subliƱa katak implementasaun atividade sira ne’e labele depende deit ba orientasaun direta husi lideransa, maibĆ© tenke realiza tuir responsabilidade institusionĆ”l ne’ebĆ© atribui ona ba entidade relevante sira.

Iha Ć”rea limpeza no embelezamentu munisipiu, PAM hato’o nia apresiasaun boot ba Ekipa Brigada Limpu MunisipĆ”l ne’ebĆ© durante ne’e servisu ativamente hodi mantĆ©n limpeza no beleza ambiente husi Ć”rea Tibar to’o Cidade LiquiƧƔ.

Segundo nia, rezultadu servisu brigada limpeza nian kontribui signifikativamente ba kriasaun ambiente ne’ebĆ© moos, saudĆ”vel no agradavel ba komunidade.

Maski nune’e, nia husu ba komunidade tomak no funsionĆ”riu pĆŗbliku sira atu aumenta tan konsiĆ©nsia ambiental hodi la soe lixu arbiru no sempre utiliza fatin rekolla lixu ne’ebĆ© prepara ona.

ā€œLimpeza la’ós deit responsabilidade Brigada Limpu, maibĆ© responsabilidade hamutuk husi ita hotu hanesan sidadaun Timor-Leste. Favor ida soe lixu iha nia fatin atu bele hametin ambiente ne’ebĆ© moos no saudĆ”vel ba ema hotu,ā€ dehan PAM.

Nia mos encoraja funsionĆ”riu sira hotu, inklui diretór, xefe departamentu no lideransa sira seluk, atu kontinua partisipa ativamente iha atividade limpeza semanal ne’ebĆ© realiza kada loron sexta-feira hanesan parte husi kultura servisu no responsabilidade kolektiva ba manutensaun ambiente.

Iha remata nia intervensaun, Prezidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ reafirma komitmentu Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ atu kontinua hadi’a prestasaun servisu pĆŗbliku liu husi prinsĆ­piu unidade, integridade, transparĆ©nsia no dedikasaun atu responde efetivamente ba nesesidade no aspirasaun komunidade MunisĆ­piu LiquiƧƔ.

Serimónia Hasa’e Bandeira ne’e hetan partisipasaun husi SekretĆ”riu MunisipĆ”l nain tolu, Administradór Postu Administrativu nain haat husi Bazartete, LiquiƧƔ, Maubara no Loes, Diretór Servisu MunisipĆ”l sira, Diretór Delegasaun sira, Xefe Departamentu sira, Korpu Bombeiros MunisĆ­piu LiquiƧƔ, elementu seguransa, funsionĆ”riu pĆŗbliku sira no estudante estajiĆ”riu sira.

Liu husi realizasaun serimónia ida ne’e, Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ kontinua demonstra nia komitmentu atu promove disiplina institusionĆ”l, limpeza ambiental, governasaun di’ak no prestasaun servisu pĆŗbliku ne’ebĆ© efisiente no responsivu atu fó benefĆ­siu ba komunidade tomak.


Redasaun: Equipa Media Portal MunisipƔl LiquiƧƔ.
Data Publikasaun: 01 JuƱu 2026.


š’šžš«š¢š¦Ć³š§š¢šš š‡ššš¬šš’šž šššš§ššžš¢š«šš šššš¬š¢šØš§ššš„ š‡šØšš¢ šŠšØš¦šžš¦šØš«šš š‹šØš«šØš§ š‘šžš¬š­ššš®š«ššš¬ššš®š§ šˆš§ššžš©šžš§šĆ©š§š¬š¢šš š›šš šƒššš„šš 24

Tibar, 20,šŒššš¢š®, 2026 – Prezidenti Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, akompaƱa husi Administradór Postu Administrativu Bazartete, partisipa iha Serimónia Hasa’e Bandeira Nasional RepĆŗblica DemokrĆ”tika Timor-Leste (RDTL) hodi komemora Loron Restaurasaun IndependĆ©nsia ba dala 24, ne’ebĆ© realiza iha Sede Suku Tibar, Postu Administrativu Bazartete, MunisĆ­piu LiquiƧƔ.

Serimónia ne’e hala’o ho ambiente solene no nakonu ho espiritu patriotizmu, ho partisipasaun husi autoridade sira no komunidade lokal ne’ebĆ© hamutuk marka loron istóriku ida-ne’e ba povu no nasaun Timor-Leste. Atividade solene ne’e sai hanesan momentu importante atu haksolok no hanoin fila-fali luta naruk no sakrifĆ­siu hosi herói no mĆ”rtir sira ne’ebĆ© fó-an ba independĆ©nsia rai doben ida-ne’e.


Iha serimónia ne’e, Prezidenti Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ sai nu’udar inspetor Serimónia hodi prezide atividade ofisiĆ”l ida ne’e. Partisipa mós iha atividade ne’e maka SekretĆ”riu Estadu Assuntu Veteranos,Amu-lulik husi quaze Paroqia Bazartete, Komandante F-FDTL Komponente Naval Postu Destakadu LiquiƧƔ, Komandante PNTL MunisĆ­piu LiquiƧƔ, Administradór Postu Administrativu Bazartete, Nai veteranu sira, Xefe Suku husi suku 9 iha Postu Administrativu Bazartete, funsionĆ”riu pĆŗbliku sira, servisu delegasaun sira neebĆ© destaka Iha MunisĆ­piu, Estudante sira, Korpu Bomberos LiquiƧƔ, no komunidade hosi Ć”rea oioin iha MunisĆ­piu LiquiƧƔ.

Iha Diskursu Nacional ne’ebĆ© aprezenta husi Presidente Autoridade LiquiƧƔ koalia kona ba :

• Timor-Leste Ohin Loron

• Progresu iha Dezenvolvimentu Umanu

• Edukasaun, Juventude no Kultura

• Progresu iha SaĆŗde

• Pobreza, Inkluzaun no Empoderamentu

• Infraestrutura, ekonomia no soberania funsionĆ”l

• Setór Privadu no Dinamizasaun Ekonómika

• Rekursu NaturĆ”l, Enerjia no Baze Produtiva

• Reforma Interna sira, Justisa no Transformasaun Ekonómika

• Relasaun InternasionĆ”l sira

• Kooperasaun ho Territóriu Norte no NTT

• Kooperasaun Ekonómika no Projetu Estruturante sira

• Multilateralizmu no Orden InternasionĆ”l

• Integrasaun Tomak iha ASEAN

Vizita Iha Link PDF

https://drive.google.com/…/1u1bzEcByhjtzYKPhfbP…/view…


š—œš—µš—® š—£š—”š—  š—»š—¶š—® š—¶š—»š˜š—²š—æš˜ƒš—²š—»š˜€š—®š˜‚š—» š—»š—²š—Æš—² š—²š—øš—¶š—½š—® š—½š—¼š—æš˜š—®š—¹ š—æš—²š—øš—¼š—¹š—¹š—®, PAM hateten katak Loron Restaurasaun IndependĆ©nsia mak momentu importante ida ba povu Timor-Leste atu lembra fila-fali luta naruk no sakrifĆ­siu hosi herói no mĆ”rtir sira ne’ebĆ© fó-an ba ukun-an no soberania nasaun nian. PAM subliƱa katak independĆ©nsia ne’ebĆ© povu Timor-Leste ohin loron goja la fasil, liu hosi luta naruk, sofrimento no determinasaun hosi povu tomak durante tempu okupasaun.

Loron ida-ne’e la’ós de’it selebrasaun ida, maibĆ© mós oportunidade ida atu ita hotu hametin nafatin unidade, dame no espĆ­rito servisu hamutuk hodi dezenvolve nasaun no MunisĆ­piu LiquiƧƔ,ā€ hateten PAM.

PAM mos akresenta katak unidade nasional no koperasaun entre governu, autoridade lokal no komunidade sai hanesan xave importante ida atu asegura dezenvolvimentu sustentĆ”vel no estabilidade iha futuru, sidadaun hotu-hotu iha responsabilidade atu kontribui tuir ida-idak nia kapasidade hodi hadi’a moris komunidade no hametin instituisaun Estadu nian.

Prezidenti Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ husu mós ba juventude sira atu kontinua valoriza istória luta independĆ©nsia no respeita nafatin veteranu no lĆ­der sira ne’ebĆ© lori ona povu Timor-Leste to’o ba ukun-an. Nia encoraja juventude atu sai jerasaun ida ne’ebĆ© ativa, kriativu no responsĆ”vel liu-hosi edukasaun, disiplina, inovasaun no partisipasaun ativa iha atividade sosial no dezenvolvimentu komunidade.


PAM mos agradese ba entidade hotu-hotu, veteranu sira, autoridade lokal no komunidade ne’ebĆ© partisipa iha serimónia refere inklui mos Postu LiquiƧƔ, Maubara no Loes atu nafatin kontribui mantĆ©m dame no unidade iha MunisĆ­piu LiquiƧƔ. PAM mós husu ba komunidade atu kontinua hametin solidariedade no servisu hamutuk hodi hari’i munisĆ­piu ida ne’ebĆ© di’ak liu ba jerasaun agora no futuru.

Durante serimónia, partisipante sira hatudu respeitu boot ba bandeira nasional no ba valor patriotizmu liu hosi hananu hino nasional no momentu omenajen ba mĆ”rtir no veteranu sira ne’ebĆ© luta hodi hetan soberania no ukun-an ba povu Timor-Leste.

Komemorasaun Loron Restaurasaun IndependĆ©nsia ba dala 24 ne’e sai hanesan oportunidade importante ida atu hasa’e sentimentu nasionalizmu no hametin nafatin valor independĆ©nsia, unidade no soberania nasaun nian ba jerasaun agora no jerasaun sira iha futuru.

š——š—¶š˜€š—øš˜‚š—æš˜€š˜‚ š—µš˜‚š˜€š—¶ š—£š—æš—²š˜‡š—¶š—±š—²š—»š˜š—² š—„š—²š—½Ćŗš—Æš—¹š—¶š—øš—® š—¦š—²Ć±Ć³š—æ š—. š—„š—®š—ŗš—¼š˜€-š—›š—¼š—æš˜š—® š—œš—µš—® š—¼š—øš—®š˜‡š—¶š—®š˜‚š—» š—¦š—²š—¹š—²š—Æš—æš—®š˜€š—®š˜‚š—» š—”š—»š—¶š˜ƒš—²š—æš˜€Ć”š—æš—¶š˜‚ š—Æš—® š—±š—®š—¹š—®-24 š—µš˜‚š˜€š—¶ š—„š—²š˜€š˜š—®š˜‚š—æš—®š˜€š—®š˜‚š—» š—œš—»š—±š—²š—½š—²š—»š—±Ć©š—»š˜€š—¶š—® 20 š—ŗš—®š—¶š˜‚ 2026

Vizita Iha Link PDF

https://drive.google.com/…/1u1bzEcByhjtzYKPhfbP…/view…


NOTƍSIA

LiquiƧƔ, 28 Abril 2026 – Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro, MPA, hamutuk ho Diretores relevante sira, realiza serimónia asinatura kontratu ofisiĆ”l ho kompanhia sira ne’ebĆ© manan ona prosesu konkursu pĆŗbliku liu husi sistema aprovizionamentu munisipĆ”l, iha salaun enkontru Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ.

Kontratu hirak ne’e hahĆŗ fó efeitu ofisiĆ”l desde loron 05 fulan Janeiru tinan 2026, ho objetivu atu asegura implementasaun projetu sira iha munisĆ­piu LiquiƧƔ ho forma ne’ebĆ© efisiente, transparente no responsĆ”vel, hodi fó benefĆ­siu direta ba komunidade.

Iha serimónia ne’e, mós aprezenta lista kompanhia sira ne’ebĆ© manan konkursu pĆŗbliku tuir pakote projetu sira ne’ebĆ© iha. Kompanhia sira ne’e liu hotu prosesu avaliasaun tĆ©kniku no finanseira ne’ebĆ© rigorozu, hodi asegura katak sira iha kapasidade atu implementa projetu sira ho padraun ne’ebĆ© determina ona.

Kompanhia sira ne’ebĆ© manan konkursu pĆŗbliku inklui:

  • Kompanhia konstrusaun sira ne’ebĆ© responsabiliza ba obra infraestrutura hanesan estrada, drenajen no moru protesaun
  • Kompanhia fornecedora ekipamentu no materiĆ”l konstrusaun
  • Kompanhia prestadora servisu tĆ©kniku no konsultoria
  • Kompanhia sira seluk ne’ebĆ© envolve iha implementasaun projetu dezenvolvimentu lokal

(Nota: Lista detalhadu kompanhia no naran projetu bele publika tuir dokumentu ofisiƔl aprovizionamentu tuir pakote ida-idak)

Iha nia intervensaun, Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ hateten katak seleksaun kompanhia sira liu husi konkursu pĆŗbliku mak garante prosesu ne’ebĆ© justu, transparente no kompetitivu.

ā€œAutoridade munisipĆ”l sei kontinua asegura katak kompanhia sira ne’ebĆ© manan kontratu tenke kumpri obrigasaun hotu, inklui kualidade servisu, tempu implementasaun no responsabilidade ba rezultadu final,ā€

Prosesu seleksaun ne’e bazeia ba Decreto-Lei N.Āŗ 1/2025, liuliu Artigu 35 kona-ba Konkursu PĆŗbliku, ne’ebĆ© defini mekanizmu nakloke no kompetitivu atu fó oportunidade hanesan ba entidade hotu-hotu atu partisipa.

Tuir regulamentu, prosesu konkursu pĆŗbliku inklui etapa importante sira hanesan publikasaun anĆŗnsiu, submisaun proposta, anĆ”lize dokumentu, avaliasaun tĆ©kniku no finanseira, no adjudikasaun final. Prosesu ida ne’e garante katak  kompanhia ne’ebĆ© iha kapasidade no dokumentus kompletu mak bele manan kontratu.

Autoridade MunisipÔl LiquiçÔ reafirma nia kompromisu atu promove transparénsia, akuntabilidade no kompetisaun saudÔvel iha aprovizionamentu públiku, hodi garante utilizasaun rekursu públiku ho diak no sustentÔvel.

Ho asinatura kontratu ho kompanhia sira ne’ebĆ© manan konkursu pĆŗbliku, espera katak implementasaun projetu sira sei lao tuir planu no prazu ne’ebĆ© estabelese, hodi kontribui ba hadi’a infraestrutura, servisu pĆŗbliku no kondisaun moris komunidade iha MunisĆ­piu LiquiƧƔ.

#MediaPortalLiquiƧƔ

NOTƍSIA


LiquiƧƔ, 28 Abril 2026 – Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ realiza Enkontru ExtraordinĆ”riu Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l (KKM) iha Salaun Enkontru Autoridade MunisipĆ”l, ne’ebĆ© lokaliza iha Rua 11 de Outubro 2016, Suku Maumeta, MunisĆ­piu LiquiƧƔ.

Enkontru ne’e envolve membru sira husi Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l ho objetivu atu reforsa partisipasaun ajente sosial no forsa ativa lokal sira iha prosesu governasaun, liu-liu iha formulasaun, diskusaun no ezekusaun instrumentu planeamentu estratĆ©jiku munisipĆ”l. Aleinde ne’e, Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l mós iha papĆ©l importante atu halo akompaƱamentu no avaliasaun ba prestasaun bens no servisu pĆŗbliku, hodi asegura katak responde di’ak liu ba nesesidade sidadaun sira iha munisĆ­piu.

Iha enkontru extraordinĆ”riu ida ne’e, ajenda prinsipĆ”l mak diskusaun kona-ba apresiasaun no aprovasaun Planu Investimentu MunisipĆ”l (PIM) ba tinan 2027. Dokumentu PIM konsidera hanesan instrumentu estratĆ©jiku ida ne’ebĆ© orienta prioridade investimentu iha munisĆ­piu, inklui dezenvolvimentu infraestruturas, servisu bĆ”siku no programa sira ne’ebĆ© fó impaktu direta ba moris povu nian.

Iha diskursu abertura, Sua ExelĆ©nsia Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, ne’ebĆ© mós Prezidenti Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l, hato’o katak enkontru extraordinĆ”riu ne’e sai momentu importante atu konsolida partisipasaun hotu-hotu iha prosesu planeamentu dezenvolvimentu munisipĆ”l.

ā€œOhin ita realiza enkontru extraordinĆ”riu ida ne’e atu diskute no halo apresiasaun kona-ba Planu Investimentu MunisipĆ”l (PIM) ba tinan 2027. Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l hanesan orgaun ida ne’ebĆ© iha papĆ©l prinsipĆ”l atu fó hanoin no orientasaun kona-ba prioridade investimentu iha munisĆ­piu,ā€ hateten Presidente.

Prezidente esplika katak PIM mak instrumentu estratĆ©jiku ida ne’ebĆ© determina diresaun projetu dezenvolvimentu sira iha tinan oin, ho objetivu atu kria kondisaun di’ak liu ba povu LiquiƧƔ. Setor prioridade sira inklui edukasaun, saĆŗde, infraestrutura, agrikultura no Ć”rea relevante seluk sira ne’ebĆ© kontribui ba bem-estar komunidade.

Iha oportunidade ne’e, nia subliƱa katak Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l reprezenta komunidade tomak liu husi Xefi Suku sira no reprezentante ajente sosial sira. Sira nia kontribuisaun importante tebes atu hato’o aspirasaun no problema real husi komunidade, hanesan iha Ć”rea edukasaun, bee no saneamentu, infraestrutura, agrikultura no servisu bĆ”siku seluk.

Depois hetan aprovasaun iha nivel munisĆ­piu, dokumentu PIM sei submete ba ministĆ©riu relevante atu kontinua prosesu avaliasaun no diskusaun iha Konsellu Ministru hodi hetan aprovasaun final. Prosesu ida ne’e importante atu garante integrasaun entre planeamentu lokal no polĆ­tika nasional, no mós asegura legalidade formĆ”l ba implementasaun programa sira.

Iha parte ikus, Presidente hato’o katak prosesu preparasaun orsamentu ba tinan 2027 sei kontinua ho elaborasaun detallu liu tan iha fulan Agostu, tuir kalendĆ”riu governu nian. Nia konvida membru hotu-hotu atu kontinua fó kontribuisaun ativa no konstrutiva iha prosesu ne’e.

ā€œHo kolaborasaun no partisipasaun hotu-hotu, ita bele asegura katak dezenvolvimentu iha LiquiƧƔ la’o ho di’ak, inkluzivu no sustentavel ba gerasaun agora no futuru,ā€ konklui Presidente.

Enkontru ne’e termina ho diskusaun produtivu no kompromisu husi membru sira atu kontinua servisu hamutuk hodi implementa planu ne’ebĆ© aprova ba benefĆ­siu komunidade tomak iha MunisĆ­piu LiquiƧƔ.

#MediaPortalLiquiƧƔ


ššŽš“Ćš’šˆš€

šŸ“ š•„š•¦š•Ÿš•šš•¤Ć­š•”š•šš•¦ š•ƒš•šš•¢š•¦š•šĆ§Ć”

š•ƒš• š•£š• š•Ÿ, šŸ™šŸ”, š”½š•¦š•š•’š•Ÿ š•„š•’š•£š•¤š•¦, š•‹š•šš•Ÿš•’š•Ÿ šŸššŸ˜šŸššŸž

š‹š¢šŖš®š¢Ć§Ć” – Membru sira husi Konsellu Koordenasaun MunisipĆ”l LiquiƧƔ hala’o enkontru ordinĆ”riu ida ho fokus prinsipal ba aprovasaun ajenda estratĆ©jiku rua ne’ebĆ© konsidera importante tebes ba dezenvolvimentu iha nivel suku no komunidade, mak elaborasaun perfil suku no Planu Dezenvolvimentu KomunitĆ”riu (PDK).

Enkontru ne’e prezide husi Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro, M.PA, ne’ebĆ© mos exerce knaar hanesan Presidente ba Konsellu Koordenasaun MunisipĆ”l. Atividade ne’e realiza tuir baze legal ne’ebĆ© estabelese ona husi Governu, ho objetivu atu reforsa koordenasaun entre instituisaun sira no asegura planeamentu dezenvolvimentu ne’ebĆ© efikaz no responde ba nesesidade komunidade.


Iha intervensaun ba enkontru ne’e, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro hateten katak Membru konsellu sira halo ona aprovasaun kona ba asuntu rua ne’ebĆ© sai prioridade estratĆ©jiku ba dezenvolvimentu lokal iha tinan 2026.

Aprova ona asuntu importante rua, mak perfil suku no planu dezenvolvimentu komunitĆ”riu (PDK), ne’ebĆ© sei sai hanesan baze ba planeamentu no implementasaun programa sira iha nivel suku,ā€ dehan PAM.

PAM esplika katak elaborasaun perfil suku presiza dadus ne’ebĆ© klaru, kompletu no detalhadu kona-ba kondisaun bĆ”ziku komunidade nian. Dadus hirak ne’e inklui nĆŗmeru uma-kain sira ne’ebĆ© asesu ba bee mos, kondisaun estrada husi suku ba suku no husi suku ba aldeia, inklui distĆ”nsia iha kilometru. Ho informasaun hirak ne’e, governu bele identifika progresu infrastrutura no determina Ć”rea prioritĆ”ria ne’ebĆ© presiza intervensaun.

ā€œHo dadus ne’ebĆ© detalhadu, ita bele hatene hira mak halo ona no hira mak seidauk halo, nune’e ita bele defini prioridade atu kontinua dezenvolvimentu,ā€ hateten PAM.

Iha parte seluk, kona-ba Planu Dezenvolvimentu KomunitĆ”riu (PDK), PAM subliƱa katak presiza iha dadus demografia suku ne’ebĆ© kompletu no atualizadu. Dadus hirak ne’e inklui informasaun kona-ba nĆŗmeru uma-kain sira ne’ebĆ© hakiak animal no sira ne’ebĆ© la hakiak animal, ne’ebĆ© importante atu halo anĆ”lize kona-ba kresimentu ekonomia lokal, liu-liu iha setor produtivu.


ā€œSe dadus hirak ne’e laiha, ita sei susar atu hatene oinsa kresimentu ekonomia lokal lao, no oinsa ita bele fó apoiu ba komunidade atu aumenta produsaun no rendimentu,ā€ klarifika PAM.

Iha oportunidade ne’e mos, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro fó orientasaun ba diretóres sira, xefe suku no parseiru relevante hotu-hotu atu servisu ho responsabilidade no seriedade, hodi prepara-an ba mudansa importante iha tinan 2026, liu husi implementasaun politika desentralizasaun poder lokal.

Nia hateten katak ho implementasaun desentralizasaun ne’e, governu munisipĆ”l sei hetan responsabilidade boot liu iha jestaun rekursu no mobilizasaun fontes finansiamentu rasik atu sustenta dezenvolvimentu lokal.

ā€œIta tenke servisu makaas no iha vizaun, tanba ita rasik maka sei buka osan atu hatama ba kambra munisipĆ”l, hodi nune’e bele aumenta orsamentu husi governu sentral ka husi doador sira, atu depois bele implementa programa sira no aprezenta iha asembleia munisipĆ”l,ā€ dehan PAM.

Partisipante sira iha enkontru mos fó apoiu tomak ba orientasaun ne’ebĆ© fó ona no konkorda atu kontinua reforsa servisu iha Ć”rea importante sira, hanesan:

• Hametin rekolha no atualizasaun dadus perfil suku

• Garante PDK bazeia ba evidĆ©nsia no nesesidade real komunidade

• Aumenta kapasidade lideransa lokal iha planeamentu no jestaun

• Prepara-an ho di’ak ba implementasaun desentralizasaun poder lokal.


Aleinde ne’e, enkontru ne’e mos sai hanesan espasu atu reforsa komunikasaun no koordenasaun entre diresaun munisipĆ”l sira, postu administrativu no lideransa suku, atu asegura katak programa dezenvolvimentu hotu-hotu bele implementa ho efisiĆ©nsia no transparĆ©nsia.

Ho aprovasaun ajenda estratĆ©jiku ida ne’e, Konsellu Koordenasaun MunisipĆ”l LiquiƧƔ hatudu nia komitmentu atu promove dezenvolvimentu inkluzivu no sustentĆ”vel, ho baze ba dadus ne’ebĆ© forte, planeamentu ne’ebĆ© di’ak no koordenasaun ne’ebĆ© efetivu entre nivel governasaun hotu-hotu, hodi hasa’e di’ak liu tan moris komunidade iha MunisĆ­piu LiquiƧƔ.

#media_portalliquiƧƔ

https://www.facebook.com/share/p/175bHE4MA3


LiquiƧƔ, 10 Marsu 2026 –

Reprezentante husi Presidente Autoridade MunisipƔl LiquiƧƔ, Xefi Gabineti PAM Sr. Marcelino de Jesus Pereira, partisipa iha atividade reflorestasaun ho kuda au oan iha Suku Leorema, Aldeia Urema, Postu Administrativu Bazartete, Munisƭpiu LiquiƧƔ.

Atividade kuda au oan ne’e fasilita husi Autoridade Proteksaun Civil (APC) MunisĆ­piu LiquiƧƔ ho kolaborasaun ho Institutu Bambu. Inisiativa ida ne’e halo ho objetivu atu proteje meiu ambiente, halo konservasaun ba floresta no prevene dezastre naturĆ”is hanesan rai halai iha komunidade sira ne’ebĆ© hela besik iha Ć”rea risku iha Suku Leorema, liu-liu iha Aldeia Urema.

Iha biban ne’e, Xefi Gabineti ne’ebĆ© reprezenta Presidente Autoridade MunisipĆ”l hateten katak atividade reflorestasaun ne’e importante tebes atu hatur fila fali natureza hanesan uluk. Nia esplika katak mudansa klimĆ”tika halo ita nia rai hasoru konsekuĆ©nsia oioin, inklui rai halai iha fatin barak, tanba ne’e presiza halo esforsu hamutuk atu kuda au no restaura ambiente.

ā€œLoron ohin ita hamutuk kuda au oan iha ita nia rai ho esperansa katak au oan sira ne’ebĆ© ita kuda la’ós formalidade deit, maibĆ© loron ida sei fó benefĆ­siu barak ba ita hotu. Au sira iha funsaun importante atu prezerva natureza, kuida rai, no fó mos valor ekonomia ba komunidade,ā€ hateten Sr. Marcelino.

Nia mos enfatiza katak governu no autoridade lokal mesak la bele halo servisu hotu-hotu, tanba ne’e presiza kooperasaun husi instituisaun sira no komunidade. Tanba ne’e, nia agradese no apresia ba Autoridade Proteksaun Civil ne’ebĆ© koordena atividade ida ne’e hamutuk ho Institutu Bambu ne’ebĆ© fornese au oan atu kuda iha Ć”rea refere.

Xefi Gabinete akresenta  tan katak, Au sira ne’ebĆ© ita kuda nain mak ita rasik, no ita mak tenke kuida didiak atu iha futuru ita bele goza nia rezultadu,

Atividade reflorestasaun ida ne’e hetan partisipasaun husi reprezentante Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Xefi Gabineti PAM, Komandante Autoridade Proteksaun Civil, Diretor Ezekutivu Institutu Bambu, reprezentante Direção Dezastre NaturĆ”l, reprezentante APA Bazartete, Xefe Suku Leorema, Adjuntu Diretor Eskola TĆ©kniku VokasionĆ”l Leorema, estudante sira no komunidade lokal.

Ho realizasaun atividade ida ne’e, espera katak komunidade bele aumenta tan konsiĆ©nsia kona-ba importĆ”nsia proteje meiu ambiente, konserva floresta no prevene dezastre naturĆ”is hodi garante sustentabilidade ba gerasaun ohin no futuru.

https://www.facebook.com/share/p/1AmcyLDcQG

LIQUIƇƁ, Quarta-Feira, 04 Marsu 2026

Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro, M.PA, partisipa iha Serimónia Abertura OfisiĆ”l Formasaun no AsistĆ©nsia TĆ©knika ba Kargu Dirijente Autoridade MunisipĆ”l no Postu Administrativu sira, ne’ebĆ© hala’o iha Salaun Enkontru Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ durante loron tolu, hahĆŗ husi loron 04 to’o 06 fulan Marsu. Atividade formasaun ida-ne’e fasilita husi INAP.

Serimónia abertura ne’e ofisialmente loke husi MinistĆ©rio da Administração Estatal, liuhusi Diretór JerĆ”l Desentralizasaun no Governu LokĆ”l, António Augusto Guterres, hanesan parte husi implementasaun planu formasaun no asistĆ©nsia tĆ©knika ba tinan 2026.

Formasaun ne’e lori tema: ā€œKontinua Haforsa Estrutura MunisipĆ”l liu husi Kapasitasaunā€, ho objetivu atu reforƧa kapasidade lideransa, jestaun administrativa no koƱesimentu tĆ©kniku dirijente sira, hodi asegura katak estrutura munisipĆ”l bele funsiona ho efisiĆ©nsia, transparĆ©nsia no responsabilidade.

Iha nia intervensaun, Diretór JerĆ”l Desentralizasaun no Governu LokĆ”l esplika katak inisiativa ida-ne’e reflete Governu SentrĆ”l nia kompromisu atu kontinua fó apoiu no asistĆ©nsia ba autoridade munisĆ­piu sira, bazeia ba Dekretu-Lei N.Āŗ 34/2025, 15 Outubru, ne’ebĆ© halo Sexta Alterasaun ba Dekretu-Lei N.Āŗ 3/2016, 16 Marsu, kona-ba Estatutu Administrasaun MunisipĆ”l, Autoridade MunisipĆ”l no Grupu TĆ©kniku Interministerial ba Desentralizasaun Administrativa.

Nune’e mós, formasaun ne’e tuir orientasaun husi Rezolusaun Governu N.Āŗ 6/2025, 10 Fevereiru, kona-ba ezekusaun EstratĆ©jia Desentralizasaun Administrativa no Instalasaun Ɠrgaun Reprezentativu Poder LokĆ”l 2025–2028. Nia enfatiza katak prioridade ba tinan ida-ne’e maka investe iha formasaun no kapasitasaun funsionĆ”riu munisipĆ”l sira to’o tinan 2026, hanesan preparasaun atu kumpre kondisaun mĆ­nimu ne’ebĆ© ezije iha prosesu avaliasaun.

Tamba ne’e, nia husu ba Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ atu kontinua esforsu no servisu hamutuk, tanba iha fulan JuƱu sei hala’o fali avaliasaun ba MunisĆ­piu LiquiƧƔ hodi haree prontidaun ba eleisaun Poder LokĆ”l.

Formasaun ba Kargu Xefia sira hala’o durante loron tolu, hahĆŗ husi loron 04 to’o 06 fulan Marsu 2026, no formasaun ba tĆ©kniku administrativu sira mós hala’o iha perĆ­odu hanesan. MatĆ©ria sira ne’ebĆ© aborda inklui jestaun administrasaun pĆŗblika, planeamentu estratĆ©jiku, jestaun finansas munisipĆ”l, prosedimentu administrativu no mekanizmu koordinasaun interinstitusionĆ”l.

Serimónia abertura ne’e hetan mós partisipasaun husi Diretór NasionĆ”l sira, Administradór Postu Administrativu AtaĆŗro, SekretĆ”riu MunisipĆ”l husi Ermera, Baucau, Bobonaro no Covalima, inklui mós diretór servisu munisipĆ”l no xefe departamentu sira.

Presensa representante husi munisĆ­piu sira seluk hatudu kooperasaun no komitmentu hamutuk atu susesu implementasaun desentralizasaun administrativa iha rai-laran.

Iha biban ida-ne’e, Prezidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro, hanesan uma-na’in, agradese tebes ba MinistĆ©riu Administrasaun Estatal tamba hili MunisĆ­piu LiquiƧƔ nu’udar fatin dahuluk ba realizasaun atividade formasaun ida-ne’e. Nia hatete katak formasaun ne’e importante tebes atu aumenta koƱesimentu no kompetĆ©nsia diretór no xefe departamentu sira, liu-liu iha Ć”rea tĆ©kniku no jestaun administrativa.

Nia mos reafirma katak ho apoiu husi MAE no INAP, MunisĆ­piu LiquiƧƔ sei kontinua prepara an atu hakat ba implementasaun Poder LokĆ”l ho governasaun ida-ne’ebĆ© di’ak, transparente no responsavel. ā€œAmi fiar katak ho formasaun ida-ne’e, ami bele jere administrasaun munisipĆ”l ho di’ak liu tan no fó servisu ne’ebĆ© efikĆ”s ba povu,ā€ hatete PAM LiquiƧƔ.

Ho realizasaun atividade ida-ne’e, Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ reafirma nia komitmentu atu eleva dirijente sira nia koƱesimentu profisionĆ”l no kapasidade lideransa, hodi garante prestasaun servisu pĆŗbliku ne’ebĆ© di’ak liu tan ba komunidade no kontribui ba dezenvolvimentu sustentĆ”vel MunisĆ­piu LiquiƧƔ.

https://www.facebook.com/share/p/1CBDV5KnYP

Media Portal Munisipal Liquica

LiquiƧƔ, Loron 26, Fulan Fevereiru, Tinan 2026

Presidente Autoridade MunisipƔl LiquiƧƔ, Sua ExelƩnsia Paulino Ribeiro, MPA, realiza sorumutuk ida ho ekipa Centro Nasional Chega, hodi diskute no hamosu inisiativa importante kona-ba estabelesimentu Muzeu Memorial MunisipƔl LiquiƧƔ.

Sorumutuk ne’e foka liu-liu ba objetivu no importĆ”nsia estabelesimentu muzeu memorial ida ne’ebĆ© sei sai hanesan fatin importante ba prezervasaun istória no memória povu LiquiƧƔ, liu-liu kona-ba periódu violĆ©nsia no luta direitu humanus iha tinan 1974 to’o 1999.

Iha okaziaun ne’e, Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ hateten katak estabelesimentu muzeu memorial ne’e sei sai hanesan patrimóniu importante ida ba munisĆ­piu, atu garante katak istória no sakrifĆ­siu povu nia la lakon no bele aprende husi gerasaun foun sira.

Objetivu prinsipĆ”l husi estabelesimentu Muzeu Memorial MunisipĆ”l mak hanesan tuir mai ne’e:

1. Disponibiliza no prezerva dokumentu istóriku kona-ba violĆ©nsia no violasaun direitu humanus iha periódu 1974–1999;

2. Fasilita asesu informasaun kona-ba istória pasadu ba públiku, liu-liu istória husi komunidade refere;

3. Sai hanesan sentru aprendizajen kona-ba paz, justisa no direitu humanus;

4. Sai hanesan referénsia istórika importante ba peskizador no estudante sira;

5. Sai hanesan fatin refleksaun kona-ba memória pasadu, hodi hametin konsiénsia no valor ba dame no unidade nasional.

Iha tempu hanesan, sorumutuk ne’e mos marka ho asinatura akta ofisiĆ”l ba estabelesimentu Muzeu Memorial MunisipĆ”l LiquiƧƔ, ne’ebĆ© sai hanesan pasu importante ida atu realiza inisiativa ne’e iha futuru.

Sorumutuk ne’e mos partisipa husi entidade importante sira, inklui Presidente Konsellu Combatente Libertasaun Nasional (CCLN) MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Reprezentante Komandante PNTL MunisipĆ”l LiquiƧƔ, no mos Administradór Postu Administrativu LiquiƧƔ (APC), ne’ebĆ© hotu-hotu fó apoiu no apresiasaun ba inisiativa estabelesimentu muzeu memorial ne’e.

Ho estabelesimentu muzeu memorial ne’e, espera katak Munisipiu LiquiƧƔ bele sai hanesan sentru importante ida ba edukasaun istórika, promosaun paz no prezervasaun memória nasional, atu bele transmite valor istóriku ba jerasaun ohin no aban.

#MediaPortalLiquiƧƔ


ššŽš“Ćš’šˆš€ šŽš…šˆš’šˆĆš‹ Portal Munisipal Liquica

š•š¢š³š¢š­šš šŽšŸš¢š¬š¢Ć”š„ š’š®šš š„š±šžš„Ć©š§š¬š¢šš šš«š¢š¦šžš¢š«š®-šŒš¢š§š¢š¬š­š«š® šŠššš² š‘ššš„šš š—ššš§ššš§šš š†š®š¬š¦Ć£šØ š¢š”šš šŒš®š§š¢š¬Ć­š©š¢š® š‹š¢šŖš®š¢šœšš

š‹š¢šŖš®š¢Ć§šš, – š‹šØš«šØš§ 24, š…š®š„ššš§ š…šžšÆšžš«šžš¢š«š®, š“š¢š§ššš§ 2026

MunisĆ­piu LiquiƧa hetan ona vizita ofisiĆ”l husi Sua ExelĆ©nsia Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana GusmĆ£o ho objetivu atu hare’e diretamente funsionamentu Servisu MunisipĆ”l sira no halo avaliasaun kona-ba implementasaun servisu pĆŗbliku, inklui verifika kondisaun mĆ­nimu MunisipĆ”l nian hanesan preparasaun importante ba implementasaun Poder LokĆ”l iha futuru.

Vizita refere realiza iha Salaun Tokodede Center, ne’ebĆ© simu ho solene husi Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧa ho nia ekipa, membru Governu sira, lideransa lokal no komunidade sira.

Iha eventu importante ne’e, Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧa halo aprezentasaun kompletu kona-ba progresu, planeamentu no prioridade dezenvolvimentu MunisipĆ”l, ne’ebĆ© inklui:

1. Rezultadu Servisu Munisipais,

Aprezenta rezultadu husi 19 servisu Munisipais sira ne’ebĆ© durante ne’e implementa ona hodi hasa’e qualidade prestasaun servisu pĆŗbliku.

2. Planu EstratƩjiku MunisipƔl

Inklui:

• Planu Dezenvolvimentu MunisipĆ”l (PDM) 2026–2030

• Plano EstratĆ©jiku Dezenvolvimentu MunisipĆ”l

Ne’e sai hanesan matadalan importante ba dezenvolvimentu sustentavel Munisipiu.

3. Estrutura Funsionamentu Autoridade MunisipƔl

Esplika kona-ba estrutura organizativa no sistema funsionamentu Autoridade MunisipĆ”l hodi asegura governasaun ne’ebĆ© efisiente.

4. Planeamentu no Orsamentu MunisipƔl

Inklui:

• Planu Asaun Anual

• Sistema Orsamentu no Aprovizionamentu

• Implementasaun programa Merenda Eskolar, SaĆŗde no Agrikultura

5. Planu Investimentu MunisipƔl

Apresenta implementasaun programa sira hanesan:

• PDIM (2023–2026)

• PNDS (2023–2026)

• Sorumutu intergradu iha nivel Aldeia no Suku hodi determina prioridade investimentu

• Runiaun Konsellu Koordenasaun Postu no Munisipiu

6. Apoiu TƩkniku no Formasaun

Inclui:

• Planu formasaun ba funsionĆ”riu sira

• Apoiu tĆ©kniku ba Gabinete Presidente Autoridade MunisipĆ”l

7. Atendementu PĆŗbliku no Digitalizasaun

Inklui:

• Servisu Balkaun Úniku (BI, Pasaporte, Registu Kriminal, Sertidaun no seluk tan)

• Sistema SIIGSA hodi gere registu administrativu iha nivel Suku

Iha Sua ExelĆ©nsia Primeiru-Ministru nia diskursu hato’o katak Munisipiu sira iha papel importante teb-tebes iha dezenvolvimentu nasaun no preparasaun Poder LokĆ”l.Primeiru-Ministru mos husu ba lideransa lokal, funsionĆ”riu sira no komunidade atu:

• Hametin servisu hamutuk entre Governu no povu

• Aumenta responsabilidade no transparĆ©nsia iha servisu pĆŗbliku

• Prioriza dezenvolvimentu ne’ebĆ© responde ba nesesidade povu nian.

• Prepara Munisipiu ho di’ak hodi simu Poder LokĆ”l iha futuru

PM mos enfatiza katak dezenvolvimentu Munisipiu depende ba kooperasaun entre Governu, lideransa lokal no komunidade tomak.

Depois remata aprezentasaun, Primeiru-Ministru, akompaƱa husi Presidente Autoridade MunisipƔl LiquiƧa no ekipa nasional sira, halo vizita direta ba projetu importante sira inklui:

• Projetu Turizmu KomunitĆ”ria

• Instituisaun Eskola sira

• Projetu dezenvolvimentu seluk iha Munisipiu

Vizita ofisiĆ”l ne’e marka mos prezensa husi Membru Governu sira, F-FDTL no PNTL, Veteranos sira, Asosiasaun sira, Xefi Suku 23 no Xefi Aldeia sira, Estrutura MunisipĆ”l tomak, Komunidade no estudante sira.

Vizita ofisiĆ”l ida ne’e konsidera hanesan pasu importante hodi Reforsa koordenasaun entre Governu Sentral no Munisipiu, Avalia preparasaun implementasaun Poder LokĆ”l, Hasa’e qualidade servisu pĆŗbliku no Promove dezenvolvimentu sustentavel iha MunisĆ­piu LiquiƧa.

#media_portalliquiƧƔ

KONSELLU KONSULTIVU MUNISIPƁL LIQUIƇƁ

LiquiƧƔ, Loron 20, Fulan Fevereiru, Tinan 2026

Presidente Konsellu Konsultivu MunisipƔl LiquiƧƔ realiza Enkontru Extra OrdinƔriu iha loron Sexta-Feira, 20 Fulan Fevereiru Tinan 2026, oras tuku 08:00 otl, iha Salaun Enkontru Autoridade MunisipƔl LiquiƧƔ, Suku Maumeta, Munisƭpiu LiquiƧƔ.

Enkontru ne’e realiza ho objetivu atu asegura no garante funsionamentu di’ak Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l nudar plataforma importante ida hodi promove partisipasaun husi ajente sosiĆ”l, lideransa komunitĆ”ria, no forsa ativa lokĆ”l sira iha prosesu formulasaun, diskusaun no ezekusaun instrumentu planeamentu estratĆ©jiku Autoridade MunisipĆ”l. Liu husi enkontru ida ne’e mos, Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l hala’o papel importante iha prosesu akompaƱamentu no avaliasaun prestasaun bens no servisu pĆŗbliku, atu nune’e bele responde di’ak liu tan nesesidade no interese povu iha MunisĆ­piu LiquiƧƔ.

Enkontru Extra OrdinĆ”riu ne’e partisipa husi membru sira Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l, lideransa institusionĆ”l relevante, reprezentante entidade governamentĆ”l no naun governamentĆ”l, no mos reprezentante sosiadade sivĆ­l iha MunisĆ­piu LiquiƧƔ.

Iha enkontru refere, agenda prinsipƔl sira mak hanesan:

Presidente Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l fo pose ofisiĆ”l ba membru Konsellu Konsultivu foun na’in ida ba perĆ­odu mandatu 2026–2028, nudar parte husi esforsu atu hametin estrutura no kapasidade funsionamentu Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l.

ealiza diskusaun, apresiasaun no aprovasaun ba proposta eroi Nasiónal ida ne’ebĆ© sei utiliza nia naran atu hari’i konstrusaun rotunda iha Ć”rea Tibar. Proposta ne’e konsidera hanesan forma ida hodi valoriza no homenaje kontribuisaun eroi Nasiónal sira ba luta libertasaun no dezenvolvimentu nasaun, no mos atu hametin identidade istórika no patriotizmu iha sosiedade.

Iha oportunidade ne’e, Presidente Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l hato’o apresiasaun ba membru sira hotu tanba sira nia prezensa no kontribuisaun iha enkontru ne’e, no husu atu kontinua hametin koordenasaun, kolaborasaun no partisipasaun ativa hodi apoia dezenvolvimentu sustentavel iha MunisĆ­piu LiquiƧƔ.

Ho realiza enkontru ida ne’e, hein katak Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l bele kontinua hala’o nia knaar ho efetivu liu tan, nune’e bele asegura planeamentu ne’ebĆ© inkluzivu, transparante no responde ba nesesidade povu, atu hasa’e liu tan kualidade servisu pĆŗbliku no bem-estar komunidade iha MunisĆ­piu LiquiƧƔ.

© 2026 Administração Município de LiquiçÔ