ššš¬šāš ššš§ššš¢š«š šššš ššš¦šš§š ššš”š®š„š®š¤ š š®š„šš§ šš®Ć±š® 2026; ššš šš¢šŖš®š¢Ć§Ć” šš§šššš¢š³š šš¢š¬š¢š©š„š¢š§š ššš«šÆš¢š¬š®, šš¢š¦š©šš³š šš¦šš¢šš§ššš„ š§šØ ššš¬š©šØš§š¬ššš¢š„š¢šššš šš§š¬šš¢šš®š¬š¢šØš§Ć”š„
LiquiƧƔ, 01 JuƱu 2026 ā Prezidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro, M.PA, prezide Serimónia Hasaāe Bandeira RepĆŗblika DemokrĆ”tika Timor-Leste (RDTL) ba semana dahuluk fulan JuƱu 2026, neāebĆ© realiza iha EdefĆsiu Administrasaun Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ ho atmosfera solene, ordenadu no nakonu ho espiritu patriotizmu.
Serimónia neāe halaāo hanesan atividade regular semanal neāebĆ© ninia objetivu principal mak atu hametin sentimentu nasionalizmu, disiplina servisu, responsabilidade profissional no komitmentu funsionĆ”riu pĆŗbliku sira hodi presta servisu diāak liu ba komunidade.



Iha nia intervensaun, Prezidente Autoridade MunisipÔl LiquiçÔ hatete katak diretór sira no xefe departamentu sira tenke aumenta tan supervizaun no akompanhamentu ba funsionÔriu sira durante oras servisu atu garante efisiénsia, produtividade no qualidade servisu governasaun nian.
Nia salienta katak lideransa iha kada nĆvel iha responsabilidade importante atu orienta no garante implementasaun servisu tuir regra no prosedimentu administrativu neāebĆ© vigora.
āXefe Departamentu mak tenke diriji no orienta Xefe Seksaun sira, no Xefe Seksaun sira mos tenke akompaƱa no diriji funsionĆ”riu sira atu servisu ho diāak. Ita hotu tenke fó atensaun ba disiplina servisu tanba ita lakohi hetan kritika husi komunidade no pĆŗbliku kona-ba servisu governu nian,ā hateten PAM.
Iha oportunidade neāe, PAM mos fó orientasaun ba Diretór Jestaun Merkadu no Diretór Servisu MunisipĆ”l Ćgua no Saneamentu (SMASA) relasiona ho problema animal sira neāebĆ© dala barak sei movimentu iha estrada publiku sira no mos estraga ambiente iha area publiku sira.
Nia lembra katak despaxu kona-ba kontrolu animal sira seidauk iha alterasaun no sei vigora nafatin. Tanba neāe, autoridade kompetente sira tenke kontinua implementa operasaun regular atu prevene risku ba utilizadór estrada sira, protege saĆŗde pĆŗblika no mantĆ©n ambiente munisipĆ”l neāebĆ© seguru, limpu no organizadu.


Prezidente Autoridade MunisipĆ”l mos subliƱa katak implementasaun atividade sira neāe labele depende deit ba orientasaun direta husi lideransa, maibĆ© tenke realiza tuir responsabilidade institusionĆ”l neāebĆ© atribui ona ba entidade relevante sira.
Iha Ć”rea limpeza no embelezamentu munisipiu, PAM hatoāo nia apresiasaun boot ba Ekipa Brigada Limpu MunisipĆ”l neāebĆ© durante neāe servisu ativamente hodi mantĆ©n limpeza no beleza ambiente husi Ć”rea Tibar toāo Cidade LiquiƧƔ.
Segundo nia, rezultadu servisu brigada limpeza nian kontribui signifikativamente ba kriasaun ambiente neāebĆ© moos, saudĆ”vel no agradavel ba komunidade.
Maski nuneāe, nia husu ba komunidade tomak no funsionĆ”riu pĆŗbliku sira atu aumenta tan konsiĆ©nsia ambiental hodi la soe lixu arbiru no sempre utiliza fatin rekolla lixu neāebĆ© prepara ona.
āLimpeza laāós deit responsabilidade Brigada Limpu, maibĆ© responsabilidade hamutuk husi ita hotu hanesan sidadaun Timor-Leste. Favor ida soe lixu iha nia fatin atu bele hametin ambiente neāebĆ© moos no saudĆ”vel ba ema hotu,ā dehan PAM.
Nia mos encoraja funsionĆ”riu sira hotu, inklui diretór, xefe departamentu no lideransa sira seluk, atu kontinua partisipa ativamente iha atividade limpeza semanal neāebĆ© realiza kada loron sexta-feira hanesan parte husi kultura servisu no responsabilidade kolektiva ba manutensaun ambiente.


Iha remata nia intervensaun, Prezidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ reafirma komitmentu Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ atu kontinua hadiāa prestasaun servisu pĆŗbliku liu husi prinsĆpiu unidade, integridade, transparĆ©nsia no dedikasaun atu responde efetivamente ba nesesidade no aspirasaun komunidade MunisĆpiu LiquiƧƔ.
Serimónia Hasaāe Bandeira neāe hetan partisipasaun husi SekretĆ”riu MunisipĆ”l nain tolu, Administradór Postu Administrativu nain haat husi Bazartete, LiquiƧƔ, Maubara no Loes, Diretór Servisu MunisipĆ”l sira, Diretór Delegasaun sira, Xefe Departamentu sira, Korpu Bombeiros MunisĆpiu LiquiƧƔ, elementu seguransa, funsionĆ”riu pĆŗbliku sira no estudante estajiĆ”riu sira.
Liu husi realizasaun serimónia ida neāe, Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ kontinua demonstra nia komitmentu atu promove disiplina institusionĆ”l, limpeza ambiental, governasaun diāak no prestasaun servisu pĆŗbliku neāebĆ© efisiente no responsivu atu fó benefĆsiu ba komunidade tomak.
Redasaun: Equipa Media Portal MunisipƔl LiquiƧƔ.
Data Publikasaun: 01 JuƱu 2026.
ššš«š¢š¦Ć³š§š¢š ššš¬š’š ššš§ššš¢š«š ššš¬š¢šØš§šš„ ššØšš¢ ššØš¦šš¦šØš«š ššØš«šØš§ ššš¬ššš®š«šš¬šš®š§ šš§ššš©šš§šĆ©š§š¬š¢š šš ššš„š 24
Tibar, 20,ššš¢š®, 2026 ā Prezidenti Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, akompaƱa husi Administradór Postu Administrativu Bazartete, partisipa iha Serimónia Hasa’e Bandeira Nasional RepĆŗblica DemokrĆ”tika Timor-Leste (RDTL) hodi komemora Loron Restaurasaun IndependĆ©nsia ba dala 24, ne’ebĆ© realiza iha Sede Suku Tibar, Postu Administrativu Bazartete, MunisĆpiu LiquiƧƔ.
Serimónia ne’e hala’o ho ambiente solene no nakonu ho espiritu patriotizmu, ho partisipasaun husi autoridade sira no komunidade lokal ne’ebĆ© hamutuk marka loron istóriku ida-ne’e ba povu no nasaun Timor-Leste. Atividade solene ne’e sai hanesan momentu importante atu haksolok no hanoin fila-fali luta naruk no sakrifĆsiu hosi herói no mĆ”rtir sira ne’ebĆ© fó-an ba independĆ©nsia rai doben ida-ne’e.



Iha serimónia ne’e, Prezidenti Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ sai nu’udar inspetor Serimónia hodi prezide atividade ofisiĆ”l ida ne’e. Partisipa mós iha atividade ne’e maka SekretĆ”riu Estadu Assuntu Veteranos,Amu-lulik husi quaze Paroqia Bazartete, Komandante F-FDTL Komponente Naval Postu Destakadu LiquiƧƔ, Komandante PNTL MunisĆpiu LiquiƧƔ, Administradór Postu Administrativu Bazartete, Nai veteranu sira, Xefe Suku husi suku 9 iha Postu Administrativu Bazartete, funsionĆ”riu pĆŗbliku sira, servisu delegasaun sira neebĆ© destaka Iha MunisĆpiu, Estudante sira, Korpu Bomberos LiquiƧƔ, no komunidade hosi Ć”rea oioin iha MunisĆpiu LiquiƧƔ.
Iha Diskursu Nacional neāebĆ© aprezenta husi Presidente Autoridade LiquiƧƔ koalia kona ba :
⢠Timor-Leste Ohin Loron
⢠Progresu iha Dezenvolvimentu Umanu
⢠Edukasaun, Juventude no Kultura
⢠Progresu iha Saúde
⢠Pobreza, Inkluzaun no Empoderamentu
⢠Infraestrutura, ekonomia no soberania funsionÔl
⢠Setór Privadu no Dinamizasaun Ekonómika
⢠Rekursu NaturÔl, Enerjia no Baze Produtiva
⢠Reforma Interna sira, Justisa no Transformasaun Ekonómika
⢠Relasaun InternasionÔl sira
⢠Kooperasaun ho Territóriu Norte no NTT
⢠Kooperasaun Ekonómika no Projetu Estruturante sira
⢠Multilateralizmu no Orden InternasionÔl
⢠Integrasaun Tomak iha ASEAN
Vizita Iha Link PDF
https://drive.google.com/…/1u1bzEcByhjtzYKPhfbP…/view…




ššµš® š£šš š»š¶š® š¶š»šš²šæšš²š»šš®šš» š»š²šÆš² š²šøš¶š½š® š½š¼šæšš®š¹ šæš²šøš¼š¹š¹š®, PAM hateten katak Loron Restaurasaun IndependĆ©nsia mak momentu importante ida ba povu Timor-Leste atu lembra fila-fali luta naruk no sakrifĆsiu hosi herói no mĆ”rtir sira ne’ebĆ© fó-an ba ukun-an no soberania nasaun nian. PAM subliƱa katak independĆ©nsia ne’ebĆ© povu Timor-Leste ohin loron goja la fasil, liu hosi luta naruk, sofrimento no determinasaun hosi povu tomak durante tempu okupasaun.
Loron ida-ne’e la’ós de’it selebrasaun ida, maibĆ© mós oportunidade ida atu ita hotu hametin nafatin unidade, dame no espĆrito servisu hamutuk hodi dezenvolve nasaun no MunisĆpiu LiquiƧƔ,ā hateten PAM.
PAM mos akresenta katak unidade nasional no koperasaun entre governu, autoridade lokal no komunidade sai hanesan xave importante ida atu asegura dezenvolvimentu sustentĆ”vel no estabilidade iha futuru, sidadaun hotu-hotu iha responsabilidade atu kontribui tuir ida-idak nia kapasidade hodi hadi’a moris komunidade no hametin instituisaun Estadu nian.
Prezidenti Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ husu mós ba juventude sira atu kontinua valoriza istória luta independĆ©nsia no respeita nafatin veteranu no lĆder sira ne’ebĆ© lori ona povu Timor-Leste to’o ba ukun-an. Nia encoraja juventude atu sai jerasaun ida ne’ebĆ© ativa, kriativu no responsĆ”vel liu-hosi edukasaun, disiplina, inovasaun no partisipasaun ativa iha atividade sosial no dezenvolvimentu komunidade.


PAM mos agradese ba entidade hotu-hotu, veteranu sira, autoridade lokal no komunidade ne’ebĆ© partisipa iha serimónia refere inklui mos Postu LiquiƧƔ, Maubara no Loes atu nafatin kontribui mantĆ©m dame no unidade iha MunisĆpiu LiquiƧƔ. PAM mós husu ba komunidade atu kontinua hametin solidariedade no servisu hamutuk hodi hari’i munisĆpiu ida ne’ebĆ© di’ak liu ba jerasaun agora no futuru.
Durante serimónia, partisipante sira hatudu respeitu boot ba bandeira nasional no ba valor patriotizmu liu hosi hananu hino nasional no momentu omenajen ba mĆ”rtir no veteranu sira ne’ebĆ© luta hodi hetan soberania no ukun-an ba povu Timor-Leste.
Komemorasaun Loron Restaurasaun IndependĆ©nsia ba dala 24 ne’e sai hanesan oportunidade importante ida atu hasa’e sentimentu nasionalizmu no hametin nafatin valor independĆ©nsia, unidade no soberania nasaun nian ba jerasaun agora no jerasaun sira iha futuru.
šš¶ššøššæšš šµššš¶ š£šæš²šš¶š±š²š»šš² š„š²š½ĆŗšÆš¹š¶šøš® š¦š²Ć±Ć³šæ š. š„š®šŗš¼š-šš¼šæšš® ššµš® š¼šøš®šš¶š®šš» š¦š²š¹š²šÆšæš®šš®šš» šš»š¶šš²šæšĆ”šæš¶š šÆš® š±š®š¹š®-24 šµššš¶ š„š²ššš®ššæš®šš®šš» šš»š±š²š½š²š»š±Ć©š»šš¶š® 20 šŗš®š¶š 2026
Vizita Iha Link PDF
NOTĆSIA
LiquiƧƔ, 28 Abril 2026 ā Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro, MPA, hamutuk ho Diretores relevante sira, realiza serimónia asinatura kontratu ofisiĆ”l ho kompanhia sira neāebĆ© manan ona prosesu konkursu pĆŗbliku liu husi sistema aprovizionamentu munisipĆ”l, iha salaun enkontru Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ.
Kontratu hirak neāe hahĆŗ fó efeitu ofisiĆ”l desde loron 05 fulan Janeiru tinan 2026, ho objetivu atu asegura implementasaun projetu sira iha munisĆpiu LiquiƧƔ ho forma neāebĆ© efisiente, transparente no responsĆ”vel, hodi fó benefĆsiu direta ba komunidade.
Iha serimónia neāe, mós aprezenta lista kompanhia sira neāebĆ© manan konkursu pĆŗbliku tuir pakote projetu sira neāebĆ© iha. Kompanhia sira neāe liu hotu prosesu avaliasaun tĆ©kniku no finanseira neāebĆ© rigorozu, hodi asegura katak sira iha kapasidade atu implementa projetu sira ho padraun neāebĆ© determina ona.



Kompanhia sira neāebĆ© manan konkursu pĆŗbliku inklui:
(Nota: Lista detalhadu kompanhia no naran projetu bele publika tuir dokumentu ofisiƔl aprovizionamentu tuir pakote ida-idak)
Iha nia intervensaun, Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ hateten katak seleksaun kompanhia sira liu husi konkursu pĆŗbliku mak garante prosesu neāebĆ© justu, transparente no kompetitivu.



āAutoridade munisipĆ”l sei kontinua asegura katak kompanhia sira neāebĆ© manan kontratu tenke kumpri obrigasaun hotu, inklui kualidade servisu, tempu implementasaun no responsabilidade ba rezultadu final,ā
Prosesu seleksaun neāe bazeia ba Decreto-Lei N.Āŗ 1/2025, liuliu Artigu 35 kona-ba Konkursu PĆŗbliku, neāebĆ© defini mekanizmu nakloke no kompetitivu atu fó oportunidade hanesan ba entidade hotu-hotu atu partisipa.
Tuir regulamentu, prosesu konkursu pĆŗbliku inklui etapa importante sira hanesan publikasaun anĆŗnsiu, submisaun proposta, anĆ”lize dokumentu, avaliasaun tĆ©kniku no finanseira, no adjudikasaun final. Prosesu ida neāe garante katak kompanhia neāebĆ© iha kapasidade no dokumentus kompletu mak bele manan kontratu.
Autoridade MunisipÔl LiquiçÔ reafirma nia kompromisu atu promove transparénsia, akuntabilidade no kompetisaun saudÔvel iha aprovizionamentu públiku, hodi garante utilizasaun rekursu públiku ho diak no sustentÔvel.
Ho asinatura kontratu ho kompanhia sira neāebĆ© manan konkursu pĆŗbliku, espera katak implementasaun projetu sira sei lao tuir planu no prazu neāebĆ© estabelese, hodi kontribui ba hadiāa infraestrutura, servisu pĆŗbliku no kondisaun moris komunidade iha MunisĆpiu LiquiƧƔ.
#MediaPortalLiquiƧƔ
LiquiƧƔ, 28 Abril 2026 ā Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ realiza Enkontru ExtraordinĆ”riu Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l (KKM) iha Salaun Enkontru Autoridade MunisipĆ”l, neāebĆ© lokaliza iha Rua 11 de Outubro 2016, Suku Maumeta, MunisĆpiu LiquiƧƔ.
Enkontru neāe envolve membru sira husi Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l ho objetivu atu reforsa partisipasaun ajente sosial no forsa ativa lokal sira iha prosesu governasaun, liu-liu iha formulasaun, diskusaun no ezekusaun instrumentu planeamentu estratĆ©jiku munisipĆ”l. Aleinde neāe, Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l mós iha papĆ©l importante atu halo akompaƱamentu no avaliasaun ba prestasaun bens no servisu pĆŗbliku, hodi asegura katak responde diāak liu ba nesesidade sidadaun sira iha munisĆpiu.



Iha enkontru extraordinĆ”riu ida neāe, ajenda prinsipĆ”l mak diskusaun kona-ba apresiasaun no aprovasaun Planu Investimentu MunisipĆ”l (PIM) ba tinan 2027. Dokumentu PIM konsidera hanesan instrumentu estratĆ©jiku ida neāebĆ© orienta prioridade investimentu iha munisĆpiu, inklui dezenvolvimentu infraestruturas, servisu bĆ”siku no programa sira neāebĆ© fó impaktu direta ba moris povu nian.
Iha diskursu abertura, Sua ExelĆ©nsia Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, neāebĆ© mós Prezidenti Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l, hatoāo katak enkontru extraordinĆ”riu neāe sai momentu importante atu konsolida partisipasaun hotu-hotu iha prosesu planeamentu dezenvolvimentu munisipĆ”l.
āOhin ita realiza enkontru extraordinĆ”riu ida neāe atu diskute no halo apresiasaun kona-ba Planu Investimentu MunisipĆ”l (PIM) ba tinan 2027. Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l hanesan orgaun ida neāebĆ© iha papĆ©l prinsipĆ”l atu fó hanoin no orientasaun kona-ba prioridade investimentu iha munisĆpiu,ā hateten Presidente.



Prezidente esplika katak PIM mak instrumentu estratĆ©jiku ida neāebĆ© determina diresaun projetu dezenvolvimentu sira iha tinan oin, ho objetivu atu kria kondisaun diāak liu ba povu LiquiƧƔ. Setor prioridade sira inklui edukasaun, saĆŗde, infraestrutura, agrikultura no Ć”rea relevante seluk sira neāebĆ© kontribui ba bem-estar komunidade.
Iha oportunidade neāe, nia subliƱa katak Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l reprezenta komunidade tomak liu husi Xefi Suku sira no reprezentante ajente sosial sira. Sira nia kontribuisaun importante tebes atu hatoāo aspirasaun no problema real husi komunidade, hanesan iha Ć”rea edukasaun, bee no saneamentu, infraestrutura, agrikultura no servisu bĆ”siku seluk.
Depois hetan aprovasaun iha nivel munisĆpiu, dokumentu PIM sei submete ba ministĆ©riu relevante atu kontinua prosesu avaliasaun no diskusaun iha Konsellu Ministru hodi hetan aprovasaun final. Prosesu ida neāe importante atu garante integrasaun entre planeamentu lokal no polĆtika nasional, no mós asegura legalidade formĆ”l ba implementasaun programa sira.
Iha parte ikus, Presidente hatoāo katak prosesu preparasaun orsamentu ba tinan 2027 sei kontinua ho elaborasaun detallu liu tan iha fulan Agostu, tuir kalendĆ”riu governu nian. Nia konvida membru hotu-hotu atu kontinua fó kontribuisaun ativa no konstrutiva iha prosesu neāe.
āHo kolaborasaun no partisipasaun hotu-hotu, ita bele asegura katak dezenvolvimentu iha LiquiƧƔ laāo ho diāak, inkluzivu no sustentavel ba gerasaun agora no futuru,ā konklui Presidente.
Enkontru neāe termina ho diskusaun produtivu no kompromisu husi membru sira atu kontinua servisu hamutuk hodi implementa planu neāebĆ© aprova ba benefĆsiu komunidade tomak iha MunisĆpiu LiquiƧƔ.
#MediaPortalLiquiƧƔ
šššĆššš
šš¦ššš¤Ćš”šš¦ ššš¢š¦šĆ§Ć”
šš š£š š, šš”, š½š¦ššš ššš£š¤š¦, ššššš šššš
šš¢šŖš®š¢Ć§Ć” ā Membru sira husi Konsellu Koordenasaun MunisipĆ”l LiquiƧƔ halaāo enkontru ordinĆ”riu ida ho fokus prinsipal ba aprovasaun ajenda estratĆ©jiku rua neāebĆ© konsidera importante tebes ba dezenvolvimentu iha nivel suku no komunidade, mak elaborasaun perfil suku no Planu Dezenvolvimentu KomunitĆ”riu (PDK).
Enkontru neāe prezide husi Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro, M.PA, neāebĆ© mos exerce knaar hanesan Presidente ba Konsellu Koordenasaun MunisipĆ”l. Atividade neāe realiza tuir baze legal neāebĆ© estabelese ona husi Governu, ho objetivu atu reforsa koordenasaun entre instituisaun sira no asegura planeamentu dezenvolvimentu neāebĆ© efikaz no responde ba nesesidade komunidade.


Iha intervensaun ba enkontru neāe, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro hateten katak Membru konsellu sira halo ona aprovasaun kona ba asuntu rua neāebĆ© sai prioridade estratĆ©jiku ba dezenvolvimentu lokal iha tinan 2026.
Aprova ona asuntu importante rua, mak perfil suku no planu dezenvolvimentu komunitĆ”riu (PDK), neāebĆ© sei sai hanesan baze ba planeamentu no implementasaun programa sira iha nivel suku,ā dehan PAM.
PAM esplika katak elaborasaun perfil suku presiza dadus neāebĆ© klaru, kompletu no detalhadu kona-ba kondisaun bĆ”ziku komunidade nian. Dadus hirak neāe inklui nĆŗmeru uma-kain sira neāebĆ© asesu ba bee mos, kondisaun estrada husi suku ba suku no husi suku ba aldeia, inklui distĆ”nsia iha kilometru. Ho informasaun hirak neāe, governu bele identifika progresu infrastrutura no determina Ć”rea prioritĆ”ria neāebĆ© presiza intervensaun.
āHo dadus neāebĆ© detalhadu, ita bele hatene hira mak halo ona no hira mak seidauk halo, nuneāe ita bele defini prioridade atu kontinua dezenvolvimentu,ā hateten PAM.
Iha parte seluk, kona-ba Planu Dezenvolvimentu KomunitĆ”riu (PDK), PAM subliƱa katak presiza iha dadus demografia suku neāebĆ© kompletu no atualizadu. Dadus hirak neāe inklui informasaun kona-ba nĆŗmeru uma-kain sira neāebĆ© hakiak animal no sira neāebĆ© la hakiak animal, neāebĆ© importante atu halo anĆ”lize kona-ba kresimentu ekonomia lokal, liu-liu iha setor produtivu.

āSe dadus hirak neāe laiha, ita sei susar atu hatene oinsa kresimentu ekonomia lokal lao, no oinsa ita bele fó apoiu ba komunidade atu aumenta produsaun no rendimentu,ā klarifika PAM.
Iha oportunidade neāe mos, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro fó orientasaun ba diretóres sira, xefe suku no parseiru relevante hotu-hotu atu servisu ho responsabilidade no seriedade, hodi prepara-an ba mudansa importante iha tinan 2026, liu husi implementasaun politika desentralizasaun poder lokal.
Nia hateten katak ho implementasaun desentralizasaun neāe, governu munisipĆ”l sei hetan responsabilidade boot liu iha jestaun rekursu no mobilizasaun fontes finansiamentu rasik atu sustenta dezenvolvimentu lokal.
āIta tenke servisu makaas no iha vizaun, tanba ita rasik maka sei buka osan atu hatama ba kambra munisipĆ”l, hodi nuneāe bele aumenta orsamentu husi governu sentral ka husi doador sira, atu depois bele implementa programa sira no aprezenta iha asembleia munisipĆ”l,ā dehan PAM.
Partisipante sira iha enkontru mos fó apoiu tomak ba orientasaun neāebĆ© fó ona no konkorda atu kontinua reforsa servisu iha Ć”rea importante sira, hanesan:
⢠Hametin rekolha no atualizasaun dadus perfil suku
⢠Garante PDK bazeia ba evidénsia no nesesidade real komunidade
⢠Aumenta kapasidade lideransa lokal iha planeamentu no jestaun
⢠Prepara-an ho diāak ba implementasaun desentralizasaun poder lokal.


Aleinde neāe, enkontru neāe mos sai hanesan espasu atu reforsa komunikasaun no koordenasaun entre diresaun munisipĆ”l sira, postu administrativu no lideransa suku, atu asegura katak programa dezenvolvimentu hotu-hotu bele implementa ho efisiĆ©nsia no transparĆ©nsia.
Ho aprovasaun ajenda estratĆ©jiku ida neāe, Konsellu Koordenasaun MunisipĆ”l LiquiƧƔ hatudu nia komitmentu atu promove dezenvolvimentu inkluzivu no sustentĆ”vel, ho baze ba dadus neāebĆ© forte, planeamentu neāebĆ© diāak no koordenasaun neāebĆ© efetivu entre nivel governasaun hotu-hotu, hodi hasaāe diāak liu tan moris komunidade iha MunisĆpiu LiquiƧƔ.
LiquiƧƔ, 10 Marsu 2026 ā
Reprezentante husi Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Xefi Gabineti PAM Sr. Marcelino de Jesus Pereira, partisipa iha atividade reflorestasaun ho kuda au oan iha Suku Leorema, Aldeia Urema, Postu Administrativu Bazartete, MunisĆpiu LiquiƧƔ.



Atividade kuda au oan neāe fasilita husi Autoridade Proteksaun Civil (APC) MunisĆpiu LiquiƧƔ ho kolaborasaun ho Institutu Bambu. Inisiativa ida neāe halo ho objetivu atu proteje meiu ambiente, halo konservasaun ba floresta no prevene dezastre naturĆ”is hanesan rai halai iha komunidade sira neāebĆ© hela besik iha Ć”rea risku iha Suku Leorema, liu-liu iha Aldeia Urema.
Iha biban neāe, Xefi Gabineti neāebĆ© reprezenta Presidente Autoridade MunisipĆ”l hateten katak atividade reflorestasaun neāe importante tebes atu hatur fila fali natureza hanesan uluk. Nia esplika katak mudansa klimĆ”tika halo ita nia rai hasoru konsekuĆ©nsia oioin, inklui rai halai iha fatin barak, tanba neāe presiza halo esforsu hamutuk atu kuda au no restaura ambiente.
āLoron ohin ita hamutuk kuda au oan iha ita nia rai ho esperansa katak au oan sira neāebĆ© ita kuda laāós formalidade deit, maibĆ© loron ida sei fó benefĆsiu barak ba ita hotu. Au sira iha funsaun importante atu prezerva natureza, kuida rai, no fó mos valor ekonomia ba komunidade,ā hateten Sr. Marcelino.



Nia mos enfatiza katak governu no autoridade lokal mesak la bele halo servisu hotu-hotu, tanba neāe presiza kooperasaun husi instituisaun sira no komunidade. Tanba neāe, nia agradese no apresia ba Autoridade Proteksaun Civil neāebĆ© koordena atividade ida neāe hamutuk ho Institutu Bambu neāebĆ© fornese au oan atu kuda iha Ć”rea refere.
Xefi Gabinete akresenta tan katak, Au sira neāebĆ© ita kuda nain mak ita rasik, no ita mak tenke kuida didiak atu iha futuru ita bele goza nia rezultadu,
Atividade reflorestasaun ida neāe hetan partisipasaun husi reprezentante Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Xefi Gabineti PAM, Komandante Autoridade Proteksaun Civil, Diretor Ezekutivu Institutu Bambu, reprezentante Direção Dezastre NaturĆ”l, reprezentante APA Bazartete, Xefe Suku Leorema, Adjuntu Diretor Eskola TĆ©kniku VokasionĆ”l Leorema, estudante sira no komunidade lokal.
Ho realizasaun atividade ida neāe, espera katak komunidade bele aumenta tan konsiĆ©nsia kona-ba importĆ”nsia proteje meiu ambiente, konserva floresta no prevene dezastre naturĆ”is hodi garante sustentabilidade ba gerasaun ohin no futuru.
LIQUIĆĆ, Quarta-Feira, 04 Marsu 2026
Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro, M.PA, partisipa iha Serimónia Abertura OfisiĆ”l Formasaun no AsistĆ©nsia TĆ©knika ba Kargu Dirijente Autoridade MunisipĆ”l no Postu Administrativu sira, neāebĆ© halaāo iha Salaun Enkontru Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ durante loron tolu, hahĆŗ husi loron 04 toāo 06 fulan Marsu. Atividade formasaun ida-neāe fasilita husi INAP.



Serimónia abertura neāe ofisialmente loke husi MinistĆ©rio da Administração Estatal, liuhusi Diretór JerĆ”l Desentralizasaun no Governu LokĆ”l, António Augusto Guterres, hanesan parte husi implementasaun planu formasaun no asistĆ©nsia tĆ©knika ba tinan 2026.
Formasaun neāe lori tema: āKontinua Haforsa Estrutura MunisipĆ”l liu husi Kapasitasaunā, ho objetivu atu reforƧa kapasidade lideransa, jestaun administrativa no koƱesimentu tĆ©kniku dirijente sira, hodi asegura katak estrutura munisipĆ”l bele funsiona ho efisiĆ©nsia, transparĆ©nsia no responsabilidade.
Iha nia intervensaun, Diretór JerĆ”l Desentralizasaun no Governu LokĆ”l esplika katak inisiativa ida-neāe reflete Governu SentrĆ”l nia kompromisu atu kontinua fó apoiu no asistĆ©nsia ba autoridade munisĆpiu sira, bazeia ba Dekretu-Lei N.Āŗ 34/2025, 15 Outubru, neāebĆ© halo Sexta Alterasaun ba Dekretu-Lei N.Āŗ 3/2016, 16 Marsu, kona-ba Estatutu Administrasaun MunisipĆ”l, Autoridade MunisipĆ”l no Grupu TĆ©kniku Interministerial ba Desentralizasaun Administrativa.
Nuneāe mós, formasaun neāe tuir orientasaun husi Rezolusaun Governu N.Āŗ 6/2025, 10 Fevereiru, kona-ba ezekusaun EstratĆ©jia Desentralizasaun Administrativa no Instalasaun Ćrgaun Reprezentativu Poder LokĆ”l 2025ā2028. Nia enfatiza katak prioridade ba tinan ida-neāe maka investe iha formasaun no kapasitasaun funsionĆ”riu munisipĆ”l sira toāo tinan 2026, hanesan preparasaun atu kumpre kondisaun mĆnimu neāebĆ© ezije iha prosesu avaliasaun.





Tamba neāe, nia husu ba Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ atu kontinua esforsu no servisu hamutuk, tanba iha fulan JuƱu sei halaāo fali avaliasaun ba MunisĆpiu LiquiƧƔ hodi haree prontidaun ba eleisaun Poder LokĆ”l.
Formasaun ba Kargu Xefia sira halaāo durante loron tolu, hahĆŗ husi loron 04 toāo 06 fulan Marsu 2026, no formasaun ba tĆ©kniku administrativu sira mós halaāo iha perĆodu hanesan. MatĆ©ria sira neāebĆ© aborda inklui jestaun administrasaun pĆŗblika, planeamentu estratĆ©jiku, jestaun finansas munisipĆ”l, prosedimentu administrativu no mekanizmu koordinasaun interinstitusionĆ”l.
Serimónia abertura neāe hetan mós partisipasaun husi Diretór NasionĆ”l sira, Administradór Postu Administrativu AtaĆŗro, SekretĆ”riu MunisipĆ”l husi Ermera, Baucau, Bobonaro no Covalima, inklui mós diretór servisu munisipĆ”l no xefe departamentu sira.
Presensa representante husi munisĆpiu sira seluk hatudu kooperasaun no komitmentu hamutuk atu susesu implementasaun desentralizasaun administrativa iha rai-laran.
Iha biban ida-neāe, Prezidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Sua ExelĆ©nsia Paulino Ribeiro, hanesan uma-naāin, agradese tebes ba MinistĆ©riu Administrasaun Estatal tamba hili MunisĆpiu LiquiƧƔ nuāudar fatin dahuluk ba realizasaun atividade formasaun ida-neāe. Nia hatete katak formasaun neāe importante tebes atu aumenta koƱesimentu no kompetĆ©nsia diretór no xefe departamentu sira, liu-liu iha Ć”rea tĆ©kniku no jestaun administrativa.



Nia mos reafirma katak ho apoiu husi MAE no INAP, MunisĆpiu LiquiƧƔ sei kontinua prepara an atu hakat ba implementasaun Poder LokĆ”l ho governasaun ida-neāebĆ© diāak, transparente no responsavel. āAmi fiar katak ho formasaun ida-neāe, ami bele jere administrasaun munisipĆ”l ho diāak liu tan no fó servisu neāebĆ© efikĆ”s ba povu,ā hatete PAM LiquiƧƔ.
Ho realizasaun atividade ida-neāe, Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ reafirma nia komitmentu atu eleva dirijente sira nia koƱesimentu profisionĆ”l no kapasidade lideransa, hodi garante prestasaun servisu pĆŗbliku neāebĆ© diāak liu tan ba komunidade no kontribui ba dezenvolvimentu sustentĆ”vel MunisĆpiu LiquiƧƔ.
Media Portal Munisipal Liquica

LiquiƧƔ, Loron 26, Fulan Fevereiru, Tinan 2026
Presidente Autoridade MunisipƔl LiquiƧƔ, Sua ExelƩnsia Paulino Ribeiro, MPA, realiza sorumutuk ida ho ekipa Centro Nasional Chega, hodi diskute no hamosu inisiativa importante kona-ba estabelesimentu Muzeu Memorial MunisipƔl LiquiƧƔ.
Sorumutuk neāe foka liu-liu ba objetivu no importĆ”nsia estabelesimentu muzeu memorial ida neāebĆ© sei sai hanesan fatin importante ba prezervasaun istória no memória povu LiquiƧƔ, liu-liu kona-ba periódu violĆ©nsia no luta direitu humanus iha tinan 1974 toāo 1999.
Iha okaziaun neāe, Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ hateten katak estabelesimentu muzeu memorial neāe sei sai hanesan patrimóniu importante ida ba munisĆpiu, atu garante katak istória no sakrifĆsiu povu nia la lakon no bele aprende husi gerasaun foun sira.

Objetivu prinsipĆ”l husi estabelesimentu Muzeu Memorial MunisipĆ”l mak hanesan tuir mai neāe:
1. Disponibiliza no prezerva dokumentu istóriku kona-ba violĆ©nsia no violasaun direitu humanus iha periódu 1974ā1999;
2. Fasilita asesu informasaun kona-ba istória pasadu ba públiku, liu-liu istória husi komunidade refere;
3. Sai hanesan sentru aprendizajen kona-ba paz, justisa no direitu humanus;
4. Sai hanesan referénsia istórika importante ba peskizador no estudante sira;
5. Sai hanesan fatin refleksaun kona-ba memória pasadu, hodi hametin konsiénsia no valor ba dame no unidade nasional.
Iha tempu hanesan, sorumutuk neāe mos marka ho asinatura akta ofisiĆ”l ba estabelesimentu Muzeu Memorial MunisipĆ”l LiquiƧƔ, neāebĆ© sai hanesan pasu importante ida atu realiza inisiativa neāe iha futuru.
Sorumutuk neāe mos partisipa husi entidade importante sira, inklui Presidente Konsellu Combatente Libertasaun Nasional (CCLN) MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Reprezentante Komandante PNTL MunisipĆ”l LiquiƧƔ, no mos Administradór Postu Administrativu LiquiƧƔ (APC), neāebĆ© hotu-hotu fó apoiu no apresiasaun ba inisiativa estabelesimentu muzeu memorial neāe.
Ho estabelesimentu muzeu memorial neāe, espera katak Munisipiu LiquiƧƔ bele sai hanesan sentru importante ida ba edukasaun istórika, promosaun paz no prezervasaun memória nasional, atu bele transmite valor istóriku ba jerasaun ohin no aban.
šššĆššš šš šššĆš Portal Munisipal Liquica
šš¢š³š¢šš ššš¢š¬š¢Ć”š„ šš®š šš±šš„Ć©š§š¬š¢š šš«š¢š¦šš¢š«š®-šš¢š§š¢š¬šš«š® ššš² ššš„š ššš§šš§š šš®š¬š¦Ć£šØ š¢š”š šš®š§š¢š¬Ćš©š¢š® šš¢šŖš®š¢šššš¢šŖš®š¢Ć§š, ā ššØš«šØš§ 24, š š®š„šš§ š ššÆšš«šš¢š«š®, šš¢š§šš§ 2026
MunisĆpiu LiquiƧa hetan ona vizita ofisiĆ”l husi Sua ExelĆ©nsia Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana GusmĆ£o ho objetivu atu hare’e diretamente funsionamentu Servisu MunisipĆ”l sira no halo avaliasaun kona-ba implementasaun servisu pĆŗbliku, inklui verifika kondisaun mĆnimu MunisipĆ”l nian hanesan preparasaun importante ba implementasaun Poder LokĆ”l iha futuru.
Vizita refere realiza iha Salaun Tokodede Center, ne’ebĆ© simu ho solene husi Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧa ho nia ekipa, membru Governu sira, lideransa lokal no komunidade sira.



Iha eventu importante ne’e, Presidente Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧa halo aprezentasaun kompletu kona-ba progresu, planeamentu no prioridade dezenvolvimentu MunisipĆ”l, ne’ebĆ© inklui:
1. Rezultadu Servisu Munisipais,
Aprezenta rezultadu husi 19 servisu Munisipais sira ne’ebĆ© durante ne’e implementa ona hodi hasa’e qualidade prestasaun servisu pĆŗbliku.
2. Planu EstratƩjiku MunisipƔl
Inklui:
⢠Planu Dezenvolvimentu MunisipĆ”l (PDM) 2026ā2030
⢠Plano Estratéjiku Dezenvolvimentu MunisipÔl
Ne’e sai hanesan matadalan importante ba dezenvolvimentu sustentavel Munisipiu.
3. Estrutura Funsionamentu Autoridade MunisipƔl
Esplika kona-ba estrutura organizativa no sistema funsionamentu Autoridade MunisipĆ”l hodi asegura governasaun ne’ebĆ© efisiente.
4. Planeamentu no Orsamentu MunisipƔl
Inklui:
⢠Planu Asaun Anual
⢠Sistema Orsamentu no Aprovizionamentu
⢠Implementasaun programa Merenda Eskolar, Saúde no Agrikultura
5. Planu Investimentu MunisipƔl
Apresenta implementasaun programa sira hanesan:
⢠PDIM (2023ā2026)
⢠PNDS (2023ā2026)
⢠Sorumutu intergradu iha nivel Aldeia no Suku hodi determina prioridade investimentu
⢠Runiaun Konsellu Koordenasaun Postu no Munisipiu
6. Apoiu TƩkniku no Formasaun
Inclui:
⢠Planu formasaun ba funsionÔriu sira
⢠Apoiu tékniku ba Gabinete Presidente Autoridade MunisipÔl
7. Atendementu PĆŗbliku no Digitalizasaun
Inklui:
⢠Servisu Balkaun Ćniku (BI, Pasaporte, Registu Kriminal, Sertidaun no seluk tan)
⢠Sistema SIIGSA hodi gere registu administrativu iha nivel Suku



Iha Sua ExelĆ©nsia Primeiru-Ministru nia diskursu hato’o katak Munisipiu sira iha papel importante teb-tebes iha dezenvolvimentu nasaun no preparasaun Poder LokĆ”l.Primeiru-Ministru mos husu ba lideransa lokal, funsionĆ”riu sira no komunidade atu:
⢠Hametin servisu hamutuk entre Governu no povu
⢠Aumenta responsabilidade no transparénsia iha servisu públiku
⢠Prioriza dezenvolvimentu ne’ebĆ© responde ba nesesidade povu nian.
⢠Prepara Munisipiu ho di’ak hodi simu Poder LokĆ”l iha futuru
PM mos enfatiza katak dezenvolvimentu Munisipiu depende ba kooperasaun entre Governu, lideransa lokal no komunidade tomak.
Depois remata aprezentasaun, Primeiru-Ministru, akompaƱa husi Presidente Autoridade MunisipƔl LiquiƧa no ekipa nasional sira, halo vizita direta ba projetu importante sira inklui:
⢠Projetu Turizmu KomunitÔria
⢠Instituisaun Eskola sira
⢠Projetu dezenvolvimentu seluk iha Munisipiu



Vizita ofisiĆ”l ne’e marka mos prezensa husi Membru Governu sira, F-FDTL no PNTL, Veteranos sira, Asosiasaun sira, Xefi Suku 23 no Xefi Aldeia sira, Estrutura MunisipĆ”l tomak, Komunidade no estudante sira.
Vizita ofisiĆ”l ida ne’e konsidera hanesan pasu importante hodi Reforsa koordenasaun entre Governu Sentral no Munisipiu, Avalia preparasaun implementasaun Poder LokĆ”l, Hasa’e qualidade servisu pĆŗbliku no Promove dezenvolvimentu sustentavel iha MunisĆpiu LiquiƧa.
LiquiƧƔ, Loron 20, Fulan Fevereiru, Tinan 2026
Presidente Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l LiquiƧƔ realiza Enkontru Extra OrdinĆ”riu iha loron Sexta-Feira, 20 Fulan Fevereiru Tinan 2026, oras tuku 08:00 otl, iha Salaun Enkontru Autoridade MunisipĆ”l LiquiƧƔ, Suku Maumeta, MunisĆpiu LiquiƧƔ.


Enkontru neāe realiza ho objetivu atu asegura no garante funsionamentu diāak Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l nudar plataforma importante ida hodi promove partisipasaun husi ajente sosiĆ”l, lideransa komunitĆ”ria, no forsa ativa lokĆ”l sira iha prosesu formulasaun, diskusaun no ezekusaun instrumentu planeamentu estratĆ©jiku Autoridade MunisipĆ”l. Liu husi enkontru ida neāe mos, Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l halaāo papel importante iha prosesu akompaƱamentu no avaliasaun prestasaun bens no servisu pĆŗbliku, atu nuneāe bele responde diāak liu tan nesesidade no interese povu iha MunisĆpiu LiquiƧƔ.

Enkontru Extra OrdinĆ”riu neāe partisipa husi membru sira Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l, lideransa institusionĆ”l relevante, reprezentante entidade governamentĆ”l no naun governamentĆ”l, no mos reprezentante sosiadade sivĆl iha MunisĆpiu LiquiƧƔ.
Iha enkontru refere, agenda prinsipƔl sira mak hanesan:
Presidente Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l fo pose ofisiĆ”l ba membru Konsellu Konsultivu foun naāin ida ba perĆodu mandatu 2026ā2028, nudar parte husi esforsu atu hametin estrutura no kapasidade funsionamentu Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l.
ealiza diskusaun, apresiasaun no aprovasaun ba proposta eroi Nasiónal ida neāebĆ© sei utiliza nia naran atu hariāi konstrusaun rotunda iha Ć”rea Tibar. Proposta neāe konsidera hanesan forma ida hodi valoriza no homenaje kontribuisaun eroi Nasiónal sira ba luta libertasaun no dezenvolvimentu nasaun, no mos atu hametin identidade istórika no patriotizmu iha sosiedade.
Iha oportunidade neāe, Presidente Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l hatoāo apresiasaun ba membru sira hotu tanba sira nia prezensa no kontribuisaun iha enkontru neāe, no husu atu kontinua hametin koordenasaun, kolaborasaun no partisipasaun ativa hodi apoia dezenvolvimentu sustentavel iha MunisĆpiu LiquiƧƔ.



Ho realiza enkontru ida neāe, hein katak Konsellu Konsultivu MunisipĆ”l bele kontinua halaāo nia knaar ho efetivu liu tan, nuneāe bele asegura planeamentu neāebĆ© inkluzivu, transparante no responde ba nesesidade povu, atu hasaāe liu tan kualidade servisu pĆŗbliku no bem-estar komunidade iha MunisĆpiu LiquiƧƔ.
Ā© 2026 Administração MunicĆpio de LiquiƧƔ