SERVIÇO MUNICIPAL SEGURANSA ALIMENTAR (SMSA) LIQUIÇA

 

    A. Antecedentes

Bazeia ba Dekretu Lei nu. 84/2023, 23 Novembru 2023 alterasaun ba da 5 husi Dekretu lei nu. 3/2016 no diploma Ministerial no 85/2023, 29 Dezembru fo kompetensia ba Serviso Municipal Seguransa Alimentar hodi implementa programa, sub programa no atividade iha municipiu.

Servisu Municipal Seguransa Alimentar iha nia programa 1 (ida), sub programa 2 (rua) no Atividade 4 (hat). Bazeia ba programa, sub programa no atividade sira servisu seguransa alimentar foku liu ba ai-han seguru (food safty) no disponibilidade ai-han iha abastementu (fornesementu) publiku.

Seguransa ai-han no nutrisaun mak sustenta dezenvolvimentu nasional. Planu estratéjiku Dezenvovimentu (PED) 2021-2030 rekuñese katak nasaun ida ninia riku soin  lolos mak ninia ema nia forsa-masimiza kondisaun saude jeral, edukasaun no kualidade moris ema Timor oan sira nian konsidera hanesan sentru ba dezenvolvimentu nasaun ida ne’ebé justu no progresivu. Liu –liu labarik sira iha Timoer Leste, iha diretu atu iha asesu ba kualidade saude ne’ebe diak, ai-han ho nutrisaun, bee hemu ne’ebé moos no saneamentu ne’ebe diak-nune’e atinzimentu nasional ba seguransa ai-han no nutrisaun sai nafatin hanesan prioridade nivel altu ba dezenvolbimentu nasional, (Politika Nasional Seguransa Ai-han no Nutrisaun 2017).


B. Vizaun no Misaun

  1. Vizaun no misaun

Garantia Liquiça ho baze optimalizsaun disponiblidade, asesu, ultilizasaun, ijene, Seguru, saudavel no sustentablidade ai-han.

     2.Misaun

Reliaza monitorizasaun, fiskalizasaun, inspesaun no dezaminsaun informasaun ba publiku no establesemento atividade ekonomiku sira.


 

       C. Istoria

3.1. Tinan 2008-Agostu 2021

Seguransa Alimentar nia estatutu hanesan Official ho nia forsa trabalhu pesoal ida iha distrito Liquiça.  Hahu husi tinan 2008 Official Seguransa Alimentar sai hanesan tutela direta ba Diresaun Nasional Seguransa Alimentar Ministerio Agrikultura no Peskas  (MAP) no destaka mai iha Diresaun Serviço Agrikultura Liquiça.

3.2.  Fulan Setembru 2021 to’o loron ohin

Bazeia ba DL 3/2016 ho nia alterasaun ba DL 54/2020 artigu 9 kona ba kompetensia sira iha área Seguransa Alimentár. Despaco no 4385/2021/CFP kona ba nomeia ein substituisaun ba funcionariu sira exerse iha komisaun servisu ba kargu diresaun no xefia iha Administrasaun Municipiu Liquica,  Seguransa Alimentar nia estatutu sai hanesan Diresaun Serviço Municipal Seguransa Alimentar.

Diresaun Serviço Municipal Seguransa Alimentar Liquiça tutela no responsavel ba  Autoridade Municipal Liquiça liu husi sekretariu  municipal. Diresaun Serviço Municipal Seguransa Alimentar Liquiça ho nia kompetensia servisu apoiu autoridade municipiu hodi halao servisu governu nian iha area seguransa alimentar ho nia departementu 2 (rua), DM 85/2023, 29 Dezembru mak departementu informasaun no promposaun seguransa alimentar no departementu monitorizasaun seguransa alimentar.


 

       D. Kompetensia sira

4.1. Kompetensia diresaun

Bazeia ba Decreto Lei 3/2016, 16 de Marçu ho nia alterasaun ba DL 84/2023, 23 Novembru kona ba Estatutu ba Administrasaun Munisipal, Autoridade Munisipal no Klibur Tékniku Interministeriál ba Desentralizasaun Administrativa sira, artigu 9 kona ba kompetensia sira iha área Seguransa Alimentár.

Diploma Mministerial 85/2023, 29 de Dezembru  kona ba estabelesimentu servisu municipal sira iha Autoridade municipal no definisaun respetiva organizasaun no funsionamentu, seksaun XI artigu 33 kona ba tarefas Servisu Seguransa Alimentár no artigu 34 kona ba departementu sira ho nia  tarefas servisu. Servisu Municipal Seguransa Alimentar ho nia tarefa servisu fahe ba departementu 2 (rua) mak hanesan :

  1. Estuda dezenvolve no ezekuta/implementa estratejia informasaun publika kona ba pratika diak sira iha manuseamentu (prosesu), preparasaun, konfesaun (produs) no fa’an produtu ai-han sira ba ema konsumu;
  2. Realiza seminariu/workshop no dezamina informasaun ne’ebe diriji ba publiku en jeral no partikular ajente ekonomiku sira, kona ba pratika diak sira iha manuseamentu (prosesu), preparasaun, konfesaun no fa’an produtu ai-han sira ba ema konsumu;
  3. Produs matadalan no manual kona ba pratika sira diak produsaun, transformasaun, manuseamentu (halo ho liman) no fa’an produtu ai-han agrikola (agro-alimentares) sira refere/indika ba ema konsumu, ba ajente ekonomiku sira iha seitor ai-han-agrikola (agro-alimentares);
  4. Realiza seminariu/workshop no klarifikasaun (esklaresimentu) ne’ebe refere/indika ba ajente ekonomiku sira iha seitor ai-han-agrikola (agro-alimentares) hodi habelar/fahe pratika diak sira iha produsaun, transformasaun, manuseamentu (halo ho liman) no fa’an produtu ai-han-agrikola (agro-alimentares) sira ne’ebe refere ba ema konsumu;
  5. Realiza/implementa inspeksaun/fiskalizasaun kondisaun moos (ijiene) no diak (salubridade) iha fatin ka estabelesimentu (kompania) ne’ebe armazenamentu (haloot), produs (konfesaun) ka fa’an produtu ai-han sira ba ema konsumu no notifika (fohatene) ba sira ne’ebe responsabilidade ba fatin referidu kona ba (aserca) medidas ne’ebe tenki foti hodi elimina/halakon ka metigasaun fator risku ba saude ema nian ka saude ambiental ne’ebe identifika ona;
  6. Realiza fiskalizasaun/inspeksaun ba kondisaun ijiene no salubridade iha fatin haloot (armazenamentu) ai-han ne’ebe refere/distribui ba ema konsumu, liu husi refeitoriu (kantina) sira iha estabelesimentu ensinu/aprrendizezen ka ambitu proggrama merenda escolar;
  7. Realiza/implementa fiskalizasaun kondisaun ijiene no salubridade refeiriu (kantina) sira iha estabelesimentu ensinu ka fatin konsumu ai-han sira distribui iha ambitu programa merenda eskolar
  8. Promove realizasaun/implementsaun analiza ho periodika bakteriolojia sira ba kualidade bee ne’ebe distribui liu husi sistema abastesimentu (pasokan) bee publiku no bee botir (engarrafada) no fo hatene (notifika) sira ne’ebe responsavel kona ba medidas ne’ebe tenki foti (adopta) hodi redus/halakon/elimina ka metigasaun fator risku sir aba ema nia saude;
  9. Propoin/hato’o ba Presidente Autoridade Municipil (PAM) komunika ba autoridade inspeksaun no fiskalizasaun atividade ekonomika, saude/sanitariu no ai-han ne’ebe responsabiliza ba prosesu no aplikasaun sansaun sira, kona ba fator sira ne’ebe nia implementasaun ida-idak nia kompetensia, Serbisu Municipal Seguransa Alimentar konsidera hanesan infrasaun hasoru abastetesimentu/distribuisaun (pasokan) ai-han publiku;
  10. Halao knar/tarefa servisu seluk iha area seguransa alimentar relevante ne’ebe presija hodi implementa kompetensia ne’ebe sai responsabilidade Autoridade Municipal ne’ebe orienta husi suprior no laos responsabilidade serbisu municipal seguransa alimentar ka serbisu municipal (orgaun) seluk husi Autoridade Municipal.

Informasaun kompletu bele download file PDF iha okos.

© 2025 Administrasaun Munisípiu Liquiçá