KOMPETISAUN NEGÓSIU INOVATIVU V KNI 5-MCI 2025

25 June 2025


INFORMASAUN

Ho haksolok, ami hakarak anúnsia katak aplikasaun ba KOMPETISAUN NEGÓSIU INOVATIVU EDISAUN V – MCI 2025 hahu loke ona💡
📌Keta haluha akompaña nafatin pájina refere no fahe tutan informasaun, atu joven sira Timoroan tomak liu-liu joven Liquiçá oan sira bele asesu ba oportunidade brillante ne’e.


LIQUIÇÁ, 25, JULLU, 2025

Dalan ba Negósiu – Kompetisaun Negósiu Inovativu V – MCI, 2025, ho tema “PROMOVE DIVERSIFIKASAUN EKONOMIA HO INOVASAUN HODI HAKBI’IT NO GARANTE SUSTENTABILIDADE LIU HUSI SUPORTA BA NEGOSIU MIKRO, PEKENA NO MÉDIA EMPREZA (MPME)”, nu’udar programa ida ne’ebe implementa em parseria entre Governu liu husi Ministériu Komersiu no Indústria (MCI), ho Programa Nasoens Unidas ba Dezenvolvimentu (PNUD) no KOICA liu husi nia projetu “ Apoiu Abilidade Empregu no Empreendedorizmu Foinsa’e (YEES Project) hó nia objetivu atu fo oportunidade no eleva foinsa’e sira hodi explora sira nia potensia sira iha área negósiu, hodi kontribui ba kresimentu ekonomia Timor Leste liu husi hasa’e númeru emprezariu foinsa’e sira iha área Mikro, Pekena no Media Empreza. Programa Kompetisaun negósiu inovativu ne’e hanesan programa kontinuasaun atividade anterior iha 2021 ho nia objetivu kontinua fó apoiu kapasitasaun no asesu ba fundus ou ekipamentus ba foinsa’e sira ne’ebé mai ho idea ne’ebé úniku, diferente no inovativu. Apoiu hirak ne’e ho nia intensaun atu motiva joven sira investe iha setór produtivu hanesan; Agrikultura, Indústria, Turizmu ne’ebé orienta ba impaktu sosiál no fó valor a’as ba ekonomia rai laran no kontribui rezolve problema ekonomia komunidade nian.


 

KRITERIA ELEZIVELIDADE BA KOMPETISAUN NEGOSIU INOVATIVU

  1. Joven feto, mane ho Nasionalidade Timor oan
  2. Idade hahu husi 18 – 45 anos
  3. Joven sira ne’ebe mai ho atividade negósiu inovativu iha seitor produtivu hanesan:
  4.     Agrikultura : Hortikultura (Aifuan no Aifunan), Produsaun Animal, no Akikultura
  5. Indutria       : Fabrikasaun ba Produtu Ai-Han no Fabrikasaun Bebidas
  6. Turismu      : Alojamentu  no Atividade Servisu Hahan no Bebidas
  7. Prioridade ba Joven sira ne’ebe mak iha Munisipiu 13 (Aileu, Ainaro, Atauro, Baucau, Bobonaro, Covalima, Dili, Ermera, Lautem, Liquiça, Manatuto, Manufahi no Viqueque).
  8.         Joven sira ne’ebe iha kreatividade no iha atividade negósiu inovativu atu hahu negósiu sosial (start-up no existente) tuir tipu atividade ne’ebe governu rekomenda
  9.         Empreza individu ka grupu kooperativa ne’ebe registu ona negósiu iha SERVE, I.P.
  10.         Hetan ona deklarasaun husi Autoridade Lokal (Xefe Suku) katak empreza ne’e hala’o duni atividade negócio iha area refere.

 


SETÓR PRINSIPÁL

Seitór prinsipál ne’ebé Programa Kompetisaun Negósiu Inovativu ne’e sei foka ba mak:

  1. Setór Agrikultura
  2. Setór Industria
  3. Setór Turizmu

 

LA ELEZIVEL

  1. Empreza nebe’e foin dadaun liu ona iha programa kompetisaun negósiu inovativu 2021,       2022, 2023 (faze daruak, datoluk no dahaat) ba kompetisaun negósiu inovativu no kompetisaun negósiu inovativu Karpintaria
  2. Benefisiariu hosi projetu UNDP nian hanesan: SEEWAY Project, YEES Project, no SEED Funding
  3. Empreza sira nebe’e asesu ona Kreditu Suave 3 %
  4. Empreza nebe’e maka hetan ona ajuda hosi Governu, NGO no Embaixada sira seluk.
  5. Grupu, Kooperativa ka individu nebe halo atividade negosiu maibe seidauk formaliza negosiu (Informal Business)
  6. Empreza ne’ebe halo negosiu iha area sira hanesan:
  • Fa’an kios, loja ka serbisu sira hanesan: rental, barbeira/calon, ofisina.
  • Hortikultura (Modo).
  • Karpintaria.
  •     Peskas

 

OINSA SUBMETE APLIKASAUN NO FOTI APLIKASAUN

  1. Bele vizita situs link hodi priense no submete imi nia aplikasaun online
  2. Bele hakat ba Direcção Nasional Apoio e Dezenvolvemento Micro, Pequenas e Media Empreza MCI iha kada munisipiu, Centru Juventude kada munisipiu no Knua Juventude Fila-Liman hodi hetan formulario no submete aplikasaun.
  3. Atu hetan informasaun detallu bele Vizita Pazina Facebook Ministerio Comercio e Indústria, Knua Juvenetude Fila-Liman no UNDP Timor-Leste
  4. Data ikus hatama aplikasaun iha loron Sexta-Feira, 04 Jullu 2025, Oras 23:59 OTL.

 


 

NB: Enkoraja maluk joven feto no maluk difisiensia sira atu aplika ba kompetisaun ida ne’e.

Karik ita-boot sira iha problema ruma ho registu ou labele submete ita nia aplikasaun favor  bele liga Email:kompetisaunnegosiu.tl@gmail.com, Numeru telfone/whatsapp: Sr. Jacques Alves: +670 7773 3926 (UNDP-YEES), Sr. Francelino Ximenes; +670 73896374 (UNDP-YEES), Sra. Meliana Guterres: +670 76363277 (UNDP-YEES), Sr. Reinaldo Borges (Diretor DN-ADMPMEI); +670 77560657, Sr. João Castro Pereira (Chefe Departamento ADIE-DN-ADMPMEI): +670 77087429, Sra. Liria da Silva (Kordenadóra Munisipiu Dili, UNDP-YEES Project ): +670 77120131 , Sr. Tarcizio Guterres: +670 78366529 (Kordenadór Munisipiu Baucau, UNDP-YEES Project), Sr. Marcelo Soares: +670 77771990 (Kordenadór Munisipiu Ermera, UNDP-YEES Project) no Sr. Donato Pinheiro: +670 75840266 (Kordenadór Munisipiu Liquiça, UNDP-YEES Project)


 

 

 


Programa Diseminasaun Kompetensia Diresaun Nasionál Legalizasaun (Rekezitu Sira Kona-ba Legalizasaun Diploma, Lisensa Abertura Kursu Foun No Lisensa Estabelesimentu Instituisaun Ensinu Superior Foun) “A Qualidade na Formação, é o Futuro da Nação”


Liquiçá, 17 Fulan Juñu Tinan 2025.
Sekretáriu Munisipál Asuntu Sociais no Organizaçoes Sr. Zito António de Oliveira da Costa ne’ebé reprezenta Prezidente Autoridade Munisipál Liquiçá, Partisipa Iha Programa Diseminasaun Kompetensia Diresaun Nasionál Legalizasaun (Rekezitu Sira Kona-ba Legalizasaun Diploma, Lisensa Abertura Kursu Foun No Lisensa Estabelesimentu Instituisaun Ensinu Superior Foun) “A Qualidade na Formação, é o Futuro da Nação”


Objetivu ba atividade ne’e mak atu
Promove no klaridade kona-ba regezitu, prosesu no padraun legalizasaun dokumentu akademiku no formasaun institusionál, hodi garante kualidade, legalidade no trasparénsia iha sistema ensinu superior iha Timor-Leste.
Objetivu espesefiku mak hanesan:
✅ Disemina informasaun kona-ba kriteriu no dokumentu rekezitu atu Legaliza diploma no sertifikadu formasaun, Hasai lisensa atu loke kursu foun, Hasai lisensa estabelese instituisaun ensinu superior foun.
✅ Aumenta kapasidade no kompreensaun husi komunidade akademika, promotor edukasaun no instituisaun relevante kona-ba padraun legal ne’ebé iha.
✅ Reforça partisipasaun husi setor privadu no organizasaun sira atu halo kontribuisaun ba kualidade edukasaun nian.
✅ Haforsa kualidade iha formasaun akademika sira, Kualidade iha prosesu formasaun no edukasaun akademika, inklui diploma, kursu no instituisaun foun, sei fo impaktu boot ba kapasidade profisionál no lideransa iha futuru.Edukasaun ne’ebé legal, validu no kualifikadu Iha Timor-Leste.


Iha parte seluk Diretur Jeral-DGL, solisita Informasaun ba Presidente Autoridades Munisípal sira hodi kontinua hatutan informasaun ne’e ba Diretores/as, servisu Munisípal sira, Administrador postu sira, diretores/as sira, sosiedade sivil, Instituições Relijioza, Instituisaun sigunrança PNTL no F-FDTL ne’ebe hala’o knar iha Munisípiu.
Partisipante sira ne’ebé Partisipa iha Diseminasaun ne’e mak hanesan,Komandante Komandu PNTL Munisípiu Likisá ne’ebé reprezenta husi Xefe Seksaun Operasaun, IADE, Saude, Edukasaun, STAE, CNE, Asaun Sosiál no reprezentante husi Relijiaun sira.
Atividade desemiñasaun ne’e organiza husi Ministeriu Ensinu Superior destakadu Munisípiu Liquiçá no realiza Iha Salaun enkontru MCI Munisípiu Likisá.

KONSELLU KONSULTASAUN SIDADANIA IHA LIQUICA


Haktuir Lei Exekusaun Orsamentu Nú. 2/2022, 10 de Fevereiru, kona-ba Enkuadramentu Orsamentu Estadu no Jestaun Finanseira públika no hatur iha artigu 45″ alinea 2 katak, Prosesu Planeamentu Orsamental tenké inklui konsultasaun ho sidadania sira, órgaun soberanu sira, servisu no entidade iha setór administrasaun públika nian.
Objetivu husi Konsulta Sidadania ne’e, hodi haforsa partisipasaun sidadaun no fornese plataforma liu husi kanal asesivel ba input [komentarius), liu-liu partisipasaun ativa sidadaun sira iha prosesu planeamentu orsamentu 2026 no asegura katak, prioridade orsamentu sira husi liña ministeriu sira nian, tenke aliña no koresponde ho prioridade no nesesidade komunidade, liu husi etapa xave sira mak hanesan; Preparasaun planu, envolvimentu parte interresada sira, feedback [halibur hanoin sira), analiza dadus, integra hanoin sira iha prosesu planu orsamentu ho PAA 2026 no ikus liu mak jornada orsamentu [Komunika rezultadu ka relatoriu).

Hodi konsidera ba importansia ne’e, ohin husi parte relevante realiza sorumutu Konsultasaun Sidadania nebé Prezidi husi Sekretáriu Estado Assuntu Toponomia no Organizasaun Urbana Sua Exceléncia Germano Santa Brites Dias, no hetan partisipasaun maximu hosi Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá Sua Exceléncia Paulino Ribeiro M.PA, Diretúr Nacional Planeamentu Ministeriu Financas Sr. Amilton Soares Amaral Lemos, reprezentante Ministeriu Administrasaun Estatal (MAE), reprezentante Ministeriu Edukasaun (ME), reprezentante Ministeriu Agrikultura, Pequaria, Peska no Floresta (MAPPF), reprezentante Ministeriu Obras Públika (MOP), reprezentante Ministeriu Turismu no Ambiente,reprezentante Ministeriu Saude, reprezentante BTL-EP, Sekretáriu Munisipál Liquiçá Asuntu Planeamentu, Sosiais no Financas, Administrador Postu Liquiçá, Bazartete, Maubara no Loes, Xéfi Suku sira, Diretores Servisu Munisipál no Diretores Delegasaun Teritorial, CCLN Munisipál, Partidu Politiku sira no Funsionáriu Munsípiu Liquiçá.

Iha atividade ne’e Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá, hato’o seja benvindo ba SEATOU ho nia ekipa no Konvidadus sira hotu ne’ebé marka ona prezensa ohin loron bele realiza ona enkontru nebe mak importante tebes iha Munisípiu Liquiçá. PAM mos husu ba Xéfi Suku no Xéfi Aldeia sira presiza husu saida mak sidauk halo, liu-liu Xéfi Suku sira tanba sira mak sempre hamutuk ho komunidade no sira mak hatene komunidade nia perkupasaun inklui mos partidu politiku no sosiedade sivil sira.
Liu hosi biban ida ne’e Sekretáriu Estado Assuntu Toponomia no Organizasaun Urbana Sua Exceléncia Germano Santa Brites Dias 𝐫𝐞𝐩𝐫𝐞𝐳𝐞𝐧𝐭𝐚 𝐌𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭é𝐫𝐢𝐮 𝐀𝐝𝐦𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐫𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐄𝐬𝐭𝐚𝐭𝐚𝐥 nia diskursu katak;
Atividade ida ne’e hala’o iha âmbito de implementasaun husi Artigu 45 sobre Prosesu Planeamento Orsamento, ne’ebé hatur iha Lei No. 2/2022 husi 10 Fevereiru-Kuadru Jerál ba Orsamentu Estadu no Jestaun Finansiál Públiku. Konsultasaun ida ne’e sai mekanismu importante ida atu involve sidadaun, örgaunn soberanu, no entidades públikas iha prosesu desenvolvimentu pais ida ne’e.

Em primeiru lugar, ha’u nia apresiasaun bo’ot ba Ministériu Finansas ho nia estrutura tomak ne’ebé foti inisiativa atu organiza atividade importante ida ne’e.
Konsultasaun sidadanía iha papel fundamental hodi garante transparensia, inkluzaun, no governu participativu.
Liu husi dialogu no kolaborasaun, ita bele kria politika no programa sira ne’ebé bele responde ba nesesidade no esperansa husi ita-nia povu.
Ita hotu ne’ebé partisipa iha fatin ida ne’e, hanesan governantes, lider komunitariu, no parte hotu-hotu ne’ebé involve iha ne’e, ita nia responsabilidade boot atu assegura


katak politika nasaun ida ne’e tenke dezenvolve no implementa ho meius ne’ebe sei fo duni benefisiu ba sadadaun sira hotu iha Munisipiu Liquica.
Atividades ida ne’e hanesan evidensia ida katak, governo iha kompromisu ba transparensia no partisipasaun iha demokrasia, ne’ebé sei demonstra husi ita nia atividade ohin loron no ba oin, liu husi kontinua involve partes hotu-hotu iha prosesu atu foti desijaun.

Konsultasaun ida ne’e sai prova forte ida husi dedikasaun governu nian ne’ebé fo duni prioridade ba sidadaun sira atu kontinua esklarese dezafius no buka solusaun hamutuk hodi solusiona ba problema hirak ne’ebé implementa durante ne’e.
Oportunidade ida n’e, Ha’u hakarak sublinha mós importánsia husi Dekretu Lei No 84/2023 fulan 23 Novembru, ne’ebé halo ona alterasaun husi Dekretu-Lei No. 3/2016 fulan Marsu.


Dekretu lei refere defini ona delegasaun ba 19 servisu essensial ba munisipiu sira no reforsa papel ba Grupu Tekniku Interministerial ba Desentralizasaun Administrativa.
Liu husi sistema ida ne’e, governu Timor Leste kontinua hatudu nia komprimisu hodi fó kbi’it ba governu lokal atu garante katak dezenvolvimentu sei hahù husi kraik, no sidadaun hotu bele asesu ba servisu publiku iha nivel lokal Transferensia servisu sira ba munisipiu nu’udar passu importante iha procesu desentralizasaun.
Desentralizasaun la’ós de’it atu fo responsabilidade husi governu sentrál ba autoridade lokal, maibé atu hari’i administrasaun munisipiu ne’ebé independente hodi atende nia sidadaun sira. Munisipiu ne’ebé iha autonomia no kontrola ba nia servisu rasik, no bele halo dezenvolvimentu ne’ebé sei fo benefisiu direita ba populasaun.
Baze legal refere, fó responsabilidade ne’ebé boot ba governu lokal atu responde ba nesesidade sira ho efikás no transparensia.
Desentralizasaun sei kontinua sai agenda prioridade ba IX Governo Konstutisional. Prosesu ida ne’e tomak sei kontribui ba aumenta autonomia ba munisipiu sira, katak iha tinan 2027, munisipiu tomak sei hetan poder politiku.
Tamba ne’e, presiza tebes Ita hotu nia servisu hamutuk atu bele prepara estrutura necessáriu, kapasidade, no rekursu ba munisipiu sira hodi bele hala’o responsabilidade ne’ebé atribuido.

Senhoras no Senhores, rezultadu diskusaun sira ne’ebe sei hala’o durante loron ne’e, sei kontribui barak ba Plano Asaun Anual tinan 2026.
Tan ne’e, ha’u fó hanoin ba partisipante sira hotu, atu hola parte maximu iha diskusaun, tamba ita-nia kontribuisaun sei dezenvolve politika ne’ebė fo impaktu diretu ba sidadaun sira, liliu iha Munisipiu Liquiça.

Atividade ida ne’e ho esperansa boot, sei harmoniza plano no programa entre governu sentrál no governo lokal, hodi evita duplikasaun no mal gasta ba rekursu, liu husi planeamentu no implementasaun ne’ebé efetivu no integrado.
Tamba dala barak desafiu ida ne’ebé ita sempre hasoru maka duplikasaun ba programa no alokasaun ba rekursu ne’ebé la adekuadu. Tamba ne’e, importante tebes atu promove koordenasaun entre governu sentrál no lokal, hodi hele alkansa dezenvolvimentu neʼebé sustentavel.
Konsultasaun ida ne’e fo oportunidade atu rezolve problema sira ne’ebé hasoru durante hala’o implementasaun ba programa iha tinan anteiror nomos tinan ida ne’e. Papel Ministériu das Finansas iha faze ida ne’e importante tebes, tamba atraves onsultasaun sidadania ida ne’e bele sai hanesan guia ka mata dalan ida ba Autoridade Municipal atu dezenhu plano no programa ba tinan fiscal 2026 nian.

Ministériu Finansas sei dirije ita hotu atu defini prioridades iha alokasaun orsamentu politika fiskal, no estruturasaun ekonómika neʼebé sei ajuda munisipiu atu foti desizaun ne’ebé di’ak no efikás liu tan. Ha’u enkoraja teb-tebes ba Administrador Postu Administrativu no lider komunidade sira atu maximiza iha partisipasaun. Ita bo’ot sira nia lian importante tebes no reprezenta ona ita boot sira nia komunidade.
Tenke uza oportunidade ida ne’e hodi relata ita boot sira nia preukupasaun durante esperensia implementasaun programa iha tinan 2024 no 2025. Hau fiar katak ita boot sira nia partisipasaun sei fo mós impaktu di’ak ba sidadäun tomak. Ita boot sira hotu nia Partisipasaun direta sei ajuda governu atu halibur informasaun no kria politika ne’ebė favoravel ba sidadaun tomak.


Hau sita mos Sua Excelensia Ministro nia Diskursu iha abertura Konsultasaun sidadania Munisipiu Dili, katak ‘Importante atu desijaun sira ne’ebé foti durante loron rua ne’e tenke los no ho responsabilidade no iha vizaun ba futuru ne’ebé klaru’.
Ha’u hakarak fo hanoin mos ba Diretores servisu iha Munisipio Liquiçá atu hala’o papel sira ho pro-ativu, no kolabora servisu ho entidades hotu-hotu. Tamba governasaun ne’ebé efetivu, presiza lideransa ne’ebé pro-ativus. Tamba ne’e mak importante tebes diretor Municipal sira tenke hola inisiativa hodi dirije progressu iha ida- idak nia area.

Ita tenke mantein ho kompromisu ba prinsipiu transparensia, akuntabilidade, no inkluzivu nian. Valór fundamental hirak-ne’e atu harii sistema governasaun ne’ebé responde ba nesesidade povu nian.
Liu husi ita hotu nia servisu hamuruk, ita bele asegura katak munisipiu Ermera tenki fornese servisu sira ho kualidade no kontribui ba desenvolvimentu iha país ida ne’e. Atu konklui, mai ita uza atividade konsultasaun ida ne’e hanesan oportunidade ida atu harii sistema governasaun ida ne’ebé responsivu no efetivu liu tan.
Ita nia esforsu koletivu sei harii fundasaun ba governu ida ne’ebė desentralizadu liu efisiente, no komunidade mak sai sentru ba dezenvolvimentu.
Ita tenke dedika ita nia aan nafatin atu halo diálogu efetivu no signifikativu, hodi implementa politika sira ne’ebė di’ak, no asegura katak desijaun hirak ne’e reprezenta ona aspirasaun sidadaun hotu iha Munisipiu Liquiça.
Mai ita aproveita momentu ida-ne’e hodi reafirma ita-nia kompromisu ba governasaun d’ak, kolaborasaun, no dezenvolvimentu sustentável.

#galeryportal_liquiça


ALVALIASAUN PROGRESU SERVISU PNDS BA TINAN 2022-2024 IHA POSTU SIRA INKLUI SUKU SIRA


𝐋𝐈𝐐𝐔𝐈𝐂̧𝐀́, 𝟚𝟡 𝕁𝕌𝕃𝕃𝕌 𝟚𝟘𝟚𝟜
Prezidente Autoridade Munisipál Liquiçá segunda feira nee konvoka reuniaun ho Xefe Suku, Xefe Aldeia, EJS sira iha Postu Administrativu Loes no Postu Liquiçá, hodi koalia kona projetu PNDS ne’ebe maka husi tinan 2022-2024 seidauk finaliza, iha enkontru nee partisipa mos Administrador Postu Administrativu loes no Diretora Servisu Munisipal PNDS no benefisiáriu sira.


Dahuluk lori komunidade Loes hato’o seja benvindo ba Presidente Autoridade Munisipál ho nia ekipa, Diretora PNDS ho nia ekipa, Nai Xefi Suku no Xefi Aldeia, Ekipa Jestaun Suku, Komunidade no ba benefisiáriu sira katak, Loron ohin ita hotu iha fatin ida ne’e atu koalia no hadia dezenvolvimentu ba iha ita nia Postu liu liu ba iha ita nia suku laran, iha loron ne’e ita koalia liu ba iha progrmam PNDS nian ba projetu ne’ebé mak estabelese iha Postu ida ne’e nian. Sorumutu ida ne’e presiza ita nia hanoin hamutuk oinsa ita nia dezenvolvimentu liu-liu ba iha Programa PNDS ne’e bele la’o ho diak tuir nia tempu. (𝐡𝐚𝐭𝐞𝐭𝐞 𝐀𝐏𝐀 𝐋𝐨𝐞𝐬)


Hateten Diretora PNDS iha Postru Maubara katak; Hau simu orientasaun husi S.E. Presidente Autoridade hodi konvoka reuniaun hamutuk ho inan aman sira para atu hare porogresu Servisu PNDS nian la’o oinsa. Servisu PNDS Husi inísiu kedan sosializasaun ita halo ona katak Programa PNDS ne’e patrtisipasaun maksimu ne’e hakarak ka lakohi tenki husi komunidade sira, tanba ne’e mak karik iha tinan kotuk fatin balu komunidade sira la kontribui maksimu, iha tinan ida ne’e husu nafatin ba komunidade sira liu-liu ba benefisiáriu ita hotu tenki kolabora no tenki koopera hodi servisu hirak ne’e bele la’o tuir tempu ne’ebé determina.
Atu informa deit ba liurai Suku sira no ba ekipa Jestaun Suku sira katak, ita hetan ona pareser jurídiku ida husi Ministériu Finansas katak ita nia orsamentu ne’ebé ezekuta la-hotu iha tinan ne’e osan ne’e sei fila ba kofre Estadu tanba ne’e ba ita nia resposabilidade ita presiza tau atensaun sériu ba ida ne’e. Hakarak ka lakohi ita nia projetu sira ne’ebé hahu husi 2022 to’o 2024 hakarak ka lakohi tenki relata iha tinan ida ne’e antes tama fulan novembru nia laran.


APA Liquiçá mos hatutan tan katak; Ho oportunidade ida ne’e atu alerta nafatin ba ita boot sira hodi aslera ona Servisu ba programa PNDS nian ne’e tenki halo remata tuir nia tempu ne’ebé mak determina ona, Ita hotu hatene katak programa ne’e ita halo ho nia durasaun anual ne’bé fulan novembru ne’e tenki remata ona hodi bele relata progresu servisu ne’e ba ona iha Nasional, ne’e duni husu ba ita ne’ebé responsabilidade maksimu ba iha servisu PNDS nian tenki aslera servisu ne’e ho lais.


Iha Biban ne’e PAM husu ba Autoridade Lokal sira inklui ekipa Jestaun Suku no Badaen sira tenki halo servisu ho Sentidu responsabilidade hodi bele alkansa mehi ba Intrese komun nian.
Parte seluk PAM mos louva ba APA Maubara tanba bele Iha hanoin forma ekipa forte ida hodi bele kontrola projetu hirak ne’ebe mak sidauk finalizs husi tinan 2022 too mai tinan 2024 nee.
PAM apela maka’as ba Ekipa servisu sira katak projetu lubun hirak ne’e tenki finaliza Iha fulan ida nee nia laran.


Iha Loron Quinta-Feira, Estudante UNTL,  Faculdade de Agricultura Departementu Pescas e Ciência Marinha semestre V no professor nain rua hamutuk mais ou menus 85 pessoas, quinta feira ne’e mai hasoru Sr. Administrador Munisípiu Liquiçá hodi apresenta sira nia atividade ne’ebé sei hala’o iha Munisípiu Liquiçá, kona-ba pratika ba disciplina “Gestão Costeira integrada iha Suco Ulmera Posto Administrativo Bazartete Munisípiu Liquiçá. Atividade refere sei hala’o durante loron rua. Iha bibann ne’e Sr. Administrador apresia ho sira nia iniciativa no fo autorizaun ba estudante sira hodi hala’o sira nia atividade.

 

 

#Remata

Liquiçá,30/06/2023

CENTRU INFORMASAUN MUNISIPÁL

Hatutan.com, (16 Dezembru 2021), Liquiça—Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres Lú Olo, rekoñese katak, Liquiça-oan sira barak mak oferese sira-nia vida, hodi mate ba libertasaun rai ida-ne’e.

 

 

Prezidente Francisco Guterres Lú Olo akompaña hosi Espoza Cidália Nobre Guterres, Vise Ministru Agrikultura no Peskas, Abílio Araújo no autoridade munisipál, presta omenajen ba Erói sira iha Ossuáriu Liquiça, Kinta (16/12/2021). Foto/Média PR.

“Liquiça-oan sira barak mak husik sira-nia vida atu liberta ita-nia rain ida-ne’e. Tanba ne’e maka Prezidente Repúblika hakatliu mai iha Liquiça, mai iha fatin ida ne’e, espesialmente ossuáriu ida-ne’e, hodi fó omenajen nafatin ba sira hotu,” Prezidente Francisco Guterres Lú Olo, hateten iha Ossuáriu Liquiça, Kinta (16/12/2021).

Hosi presta omenajen ne’e, atu hatudu katak, buat ne’ebé erói sira halo mak iha valór aasliu, bootliu, ba ema sira ne’ebé sei moris.

Iha fatin hanesan, veterana Liquiça-oan, Madalena Bidau Soares “Kasian”, hateten na’i ulun ida bainhira mai vizita Ossuáriu ida-ne’e, nu’udár sentimentu domin ba povu iha moris to’o mate.

“Ita-nia povu barak mak partisipa iha funu, ita-nia forsas armada, klandestina sira, frente diplomátika, hotu-hotu partisipa iha funu, to’o bainhira funu remata ita mak kontinua sei moris hodi uza rai ne’e nia di’ak, maibé balun mate ona,” Veterana Kasian hateten.

Veterana ne’e sente kontente tanba Prezidente Repúblika bele hakat liu mai to’o iha Liquiça hodi hasoru-malu ho ema sira ne’ebé sei moris, liuliu bele mai to’o iha Ossuáriu hodi mai presta omenajen ba mártir sira ne’ebé fó an ba rai ida ne’e.

Jacob Alves dos Santos ne’ebé durante ne’e tau-matan ba Ossuáriu ne’e informa katak, totál restus mortais ne’ebé hatuur iha Ossuáriu ne’e hamutuk 311.

Tuir nia, númeru ne’e barak liu ona no Ossuáriu ne’e mós besik atu nakonu ona no laiha ona espasu atu tau tán restus mortais seluk, tanba totál restus mortais iha Ossuáriu-laran iha 33 no iha liur 278.

Tanba ne’e, ho prezensa Xefe Estadu iha fatin ida-ne’e Veterana Kasian ho Jacob Alves dos Santos espera Estadu bele tau atensaun di’akliu ba kondisaun Ossuáriu ne’e.

Prezidente Francisco Guterres Lú Olo akompaña hosi Espoza Cidalia Nobre Guterres, Vise Ministru Agrikultura no Peskas, Abílio Araújo no autoridade munisipál.

Hatutan.com, (18 Dezembru 2021), Liquiça—Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres Lú Olo, lansa kampaña nasionál kuda ai-oan 200  iha área tasi-ibun Pilila, suku Lauhata, postu administrativu Bazartete, munisípiu Liquiça.

Programa integra no kuda ai-oan ne’e nu’udár programa kontinuasaun hosi atividade PR nian ho lema ‘sidadaun ida ai oan ida’.

“Programa ida ne’e nu’udár kompromisu politika ba ha’u-nia mandatu nu’udár PR atu kuda ai-oan tokon ida,” Francisco Guteres “Lu Olo”, hateten.

Xefe Estadu hamutuk ho membru Governu, Parlamentu Nasionál, autoridade munisipál lansa kampaña kuda ai-oan nasionál ne’e  iha Timor-Leste bazeia ba rezolusaun governu nú 11/2017, 27 Fevereiru hodi selebra loron nasionál ai kameli no floresta ne’ebé monu iha 13 Janeiru.

Iha vizita ba munisípiu sira, Prezidente Repúblika fahe ona ai-oan hamutuk 928.295 ba komunidade, hodi bele kuda hanesan iha munisipiu Viqueque ai oan 1.000, Covalima 1.400, Lautém ai oan 2.000, Ermera ai oan 2.000, Baucau 1.200, Bobonaro 1.200, Ainaro 800, Liquiça 600 no Manufahi 1.200.

Iha fatin hanesan Vise Ministru Agrikultura no Peska, Abílio Xavier de Araújo, hateten programa reflorestasaun ne’e rasik nu’udár meius ida atu kuda hikas ai oan sira ba rai mamuk ne’ebé identifika iha munisipiu ida-idak, nune’e natureza iha Timor matak no buras hikas hanesan mós iha rai seluk.

“Ita nia programa ne’e ho inisiativa atu kuda ai sira hodi satan bee no prevene erozaun,” Abilio Xavier de Araújo, hateten.

Parte MAP haree katak, ohin loron ema menus konsiénsia atu kuidadu no proteze natureza liu hosi tesi ai arbiru.

Ema barak mak tesi ai ba faan, sunu no uza ba nesesidade seluk maibé la iha responsabilidade atu kuda hikas ai sira tuir kondisaun no nesesidade ne’ebé iha.

Nune’e mós  Xefe Departementu Reflorestasaun Jerál Kafe no Planta Industriais, Ministeriu Agrikultura no Peska  (MAP), Fernandino Viera da Costa, hateten atividade kuda ai oan ne’e iha mós ligasaun ho politika oitavu Governu konstituisionál nian, tanba ne’e diresaun ne’e prodús ai oan tokon ida liu hosi sentru Viveiru permanente no mós Viveiru komunitáriu ne’ebé estabelese iha postu 40 iha territóriu nasionál.

Sentru Viveiru permanente hamutuk haat mak hanesan Lautém, Viqueque, Manufahi no Maubara ho espésie ai oan sira ne’ebé prodús iha tolu mak hanesan ai produsaun, ai ba satan bee inklui ai fuan sira ne’ebé sei kuda iha kintál konunidade.

Administradór Postu Administrativu Bazartete, João Nascimento Braz orgullu tanba Prezidente Repúblika  bele mai hamutuk ho komunidade suku Lauhata kuda ai oan simbolikamente iha área Pilila atu hatudu ba komunidade no sosiedade tomak katak, importante tebes ‘sidadaun ida ai oan ida’ hodi proteze no konserva nafatin ambiente ba futuru.

Ai oan sira ne’ebé sei kuda iha área Pilila, hamutuk 200 kompostu husi Ai Kameli, Ai Kakeu, Rambutan no Nuu.

Hatutan.com (17 Dezembru 2021) Liquiça —Komunidade Liquiça kontinua preokupa ho problema bee moos no eletrisidade ne’ebé barak seidauk asesu.

Veterana ‘Kasian’ hato’o preokupasaun kona-bá bee moos no eletrisidade durante diálogu ho Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lu Olo, iha Liquiça, Sesta (17/12/2021). Foto/Média PR.

Kona-bá problema bee moos, iha Liquiça komunidade kada loron tenke sosa atu uza ba nesesidade tanba irrigasaun bee moos la funsiona.

Notísia iha Relasaun:Liquiça Presija Infraestrutura iha Seitór Turizmu

Graciana da Silva reprezentante Asoaiasaun Feto Munisípiu Liquiça ko’alia sai situasaun ne’e ba Prezidente Republika (PR), Francisco Guterres Lú Olo, durante diálogu ne’ebé hala’o iha salaun Toko Dede Centre Sesta (17/12/2021).

“Ami fulan ida ona sosa bee moos. Iha maluk barak ne’ebé kbiit laek labele hola,” Graciana da Silva hateten ho triste.

Iha aldeia Kamalehou Suku Lauhata mós enfrenta situasaun hanesan tanba perfurasaun ba bee moos ne’ebé antes ne’e parte saneameantu munisipiu Liquiça halo oras ne’e aat ona.

“Ami husu atu fura fali bee moos ba ami nia komunidade, tanba iha nee bee susar loos,” Xefe aldeia Faustino Xavier, husu.

Iha parte aldeia Turlala suku Ulmera, komunidade tenke halo esforsu hodi la’o ho distánsia kilómetru rua hodi bele asesu ba bee moos. Situasaun ne’e halo komunidade sente preokupadu no vulnerável tebes tanba nesesidade lorloron obriga.

“Ami terus ho bee moos desde ukun aan to’o ohin loron,” Komunidade Fernando Santos Amaral, hateten.

Alende ne’e, Veterana Madalena Bidau Soares ‘Kasian’ ezije mós ba Governu tenke resolve problema ne’e tanba espresaun komunidade ne’e sériu tebes.

Hatán ba kestaun ne’e Vise Ministru Administrasaun Estatal, Lino de Jesus Torezão rekoñese bee moos nu’udár nesesidade bázika komunidade, tanba ne’e Governu liu husi MAE liu hosi Programa Nasional  Dezenvolvimentu Suku  (PNDS) tau mos prioridade ba bee mos.

“Iha programa PNDS ita tau osan serka rihun $35-50 ba kada suku atu iha jestaun rasik hodi dada bee moos ba komunidade,” Lino de Jesus Torezão, promete.

Governante ne’e salienta ba tinan oin 2022 MAE liu husi programa PNDS aloka orsamentu hamutuk Millaun $6 atu rezolve komunidade sira nia preokupasaun liga ho bee moos.

Vise Ministru Obras Publika Nicolau Lino Freitas hateten, kona-bá bee no saneamentu iha munisipiu Liquiça oras ne’e MOP halo hela programa rehabilitasaun bee moos ba iha aldeia Pandemu no Maulau suku sediku postu Maubara ho kustu orsamentu rihun $359 no ida seluk maka rehabilitasaun tanki rezervatóriu iha suku Dato  Postu administrativu Liquiça Vila ho luan 4000 m² no totál orsamentu hamutuk rihun $200.

MOP Promete Rezolve Eletrisidade

Vise Ministru Obras Públika, Nicolau Lino Freitas promete katak, Governu liu hosi MOP prevee ona osan iha Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2022 hamutuk millaun $1,4 atu  rezolve eletrisidade iha munisípiu Liquiça hodi dada ba suku Fahi-lebu no Asu-manu inklui aldeia balun ne’ebé oras ne’e seidauk asesu.

“Ita iha dadus totál komunidade 87% mak asesu ona eletrisidade no hela de’it 13%. Tanba ne’e, ho orsamentu ne’ebé ita prevee iha 2022 sei bele rezolve,” nia hateten.

Preokupasaun ba eletrisidade ne’e mai husi Koordenadór Rede Sosiedade Sivil (RSS) munisípiu Liquiça, Paulino Francisco tanba suku Fahilebu, sai vitima ba veteranu sira nia hahalok ida hada’u-malu projetu ne’e.

“Ita hare ba munisipiu ermera postu Railaku ahi lakan, iha Bazartete ahi lakan, Ulmera ahi lakan, maibé suku Fahilebu rasik komunidade sei uza lampada no sunu lilin tanba veteranu sira sei hadau malu projetu,” nia hateten.

Alende ne’e, Reprezentante Asosiasaun Feto munisípiu Liquiça, Graçiana da Silva relata katak, problema eletrisidade lori mos difikuldade ba pessoal saúde sira nia servisu tanba postu saúde iha suku balun to’o oras ne’e seidauk asesu.

“Iha postu saúde suku Asumanu laiha eletrisidade, postu saúde Hatukesi no mós iha postu saúde Fahilebu rasik to’o agora la asesu ba eletrisidade inklui suku Leotela,” Graciana da Silva, kestiona.

© 2025 Administration Municipalitu of Liquiçá