SERVISU MUNISIPÁL ADMINISTRASAUN REKURSU HUMANU (A.R.H)



PERFIL

(DSMARH)

SERVISU MUNISIPAL LIQUICA

  1. Introdusaun

Diresaun servisu Munisipal Administrasaun no Rekursu Humanu hatur bazea ba Diploma  Ministerial  Nº. 85 /2023 de 29 de  Dezembro Iha Seksaun II, artigui 7-9. kona ba estabelecimento  dos  serviços  municipais das  autoridades  municipais  e  definição  da respetiva  organização  e  funcionamento.

Diresaun Servisu Munisipal Administração no Recurso Humanu (DSARH) responsábel ba jestaun de pessoal no serviçus administrativu iha organizasaun. Função prinsipál ba Diresaun ne’e mak gerir no monitoriza aspetu hotu ba jestaun rekursu humanu, inkluindo selecção de pessoal, formaçãun, administraçãun de beneficios, jestaun de desempenho no bem-estar dos empregadu.

Funções principais:

  • Jestaun ba Admnistrasaun: jere servisu admoinistrasaun nian kona simu rejistu distribui no arkivu dokumentus inportatnte autoridade Munisipal nian.
  • Jestaun de Recrutamento e Seleção: Direção ne’e responsábel ba selecção no recrutamentu de kandidatu ba posisaun empregu, kompreende o recrutamentu online, entrevistas, no evaluasaun kandidatu.
  • Formação e Desenvolvimento: Gestaun ba programação de formação, ofresementu de treinamento pa improve habilidade profesiona no desenvolvimento karreira.
  • Administração de Benefícios e Compensação: Administra benefícius, kompreende sistematização de salário, seguro, bonifikaçãun no otimizasaun sistema de benefícius.
  • Jestaun de Desempenho: Direção ne’e acompanha no realiza avaliação regular ba desempenhu de empregados, foka iha feedback no plano de melhoria de trabalho.

    2. Objetivos

  • Assegura jestaun efeitíva de rekursu humanos ba fortaleza kapacidade laboral.
  • Promove uma kultura de inovasaun no desenvolvimento de empregadu.
  • Garantir o cumprimento das normativas de trabalho iha conformidade legal.

Direção ne’e iha papel basiku ba organizasaun ida, promove benéficios kualidade no suposibilidade ba traballho atu fortifikadu konetadu ida no empregu kompetente.

   3. Misaun

Misaun Diresaun Administrasaun no Rekursu Humanu maka:

“Administrasaun Munisipál no Servisu Rekursu Umanu maka servisu Autoridade Munisipál nian ne’ebé nia misaun maka atu asegura apoiu tékniku no administrativu ba Prezidente Autoridade Munisipál no órgaun servisu sira seluk Autoridade Munisipál nian ne’ebé nia integradu iha área sira eskritóriu jerál nian oras, jestaun dokumentu, jestaun rekursu umanu, IT, koordenasaun sistema komunikasaun internu no esternu, arkivu no protokolu”.

   4. Tarefas servisu

Tarefas servisu Diresaun Servisu Munisipal Administrasaun no Rekursu Humanu hamutuk Dominio hat (4)

  • Tuir mai knaar Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu nian, iha ámbitu ekspediente jerál nian, jestaun dokumentu no arkiv
  • Kna’ar servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu, iha ámbitu jestaun rekursu umanu.
  • Kna’ar Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu, iha ámbitu Imfomatika nian.
  • Knaar Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu nian, iha ámbitu sistema komunikasaun internu no esternu nian

Kanar hirak ne’e mak hanesan tuir mai:

  1. Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu nia knaar sira, iha domíniu sira expediente jerál serbisu nian, jestaun dokumentu no arkivu nian, maka:
    • Organiza no akompaña prosesu administrativu hotu-hotu ne’ebé la’ós responsabilidade servisu munisipál seluk nian;
    • Divulga lejislasaun no regra interna sira Autoridade Munisipál nian iha servisu munisipál hotu-hotu;
    • Rejista no arkiva despaxu, orden servisu no Avizu sira husi Autoridade Munisipál;
    • Simu, klasifika, rejista, fahe no arkiva servisu munisipál sira nian;
    • Asegura abertura no taka instalasaun sira Autoridade Munisipál nian;
    • Garante seguransa no limpeza ba instalasaun sira ne’ebé servisu Autoridade Munisipál sira hala’o;

  • Prepara informasaun no fó paresér kona-ba asuntu eskritóriu jerál no jestaun dokumentu sira Autoridade Munisipál nian;
  • Fó lalais esklaresimentu no informasaun ne’ebé superiór sira husu kona-ba atividade respetiva;
  • Hala’o knaar eskritóriu jerál sira seluk, jestaun dokumentu ka arkivu nian ne’ebé determina hosi superiór sira no ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka servisu seluk Autoridade Munisipál nian.

2. Kna’ar Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu, iha ámbitu jestaun rekursu umanu nian mak:

    • Koordena prosesu sira preparasaun no atualizasaun mapa pesoál Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipál nian, tuir aplikavel;
    • Organiza, atualiza nafatin no asegura arkivu individuál no rejistu biográfiku funsionáriu no ajente sira Administrasaun Públika nian ne’ebé hala’o funsaun iha Autoridade Munisipál;
    • Integra, akompaña no fiskaliza funsionáriu sira ne’ebé hala’o funsaun iha Autoridade Munisipál, tuir instrusaun husi Prezidente Autoridade Munisipál;
    • Estabelese no ezekuta prosedimentu sira hodi rejista no aprova substituisaun, transferénsia, destakamentu, prezensa no kontrolu pontualidade, justifikasaun ba auzénsia sira, autorizasaun atu foti lisensa, atribuisaun no pagamentu ba subsídiu no suplementu sira ne’ebé prevee legalmente ba rekursu umanu Estadu nian;

  • Prepara arkivu sira ne’ebé relasiona ho konkluzaun kontratu traballu ho prazu determinadu;
  • Fó hatene ba Servisu Finansas Munisipál kona-ba auzénsia, lisensa no férias husi funsionáriu no ajente administrasaun públika ne’ebé hala’o funsaun iha Autoridade Munisipál, ho objetivu atu prepara lista saláriu mensál;
  • Prepara mapa férias anuál ba funsionáriu no ajente sira Administrasaun Públika nian ne’ebé hala’o funsaun iha Autoridade Munisipál respetiva;
  • Ezekuta, tuir tempu, prosedimentu avaliasaun dezempeñu rekursu umanu Autoridade Munisipál nian;
  • Prepara no submete ba aprovasaun ba Prezidente Autoridade Munisipál deskrisaun tarefa sira ne’ebé sei hala’o hosi kada funsionáriu Autoridade Munisipál nian;
  • Promove integrasaun perspetiva ida jéneru nian iha servisu munisipál sira, tuir Planu Asaun Munisipál ba Asuntu Jéneru nian;
  • Prepara, iha koordenasaun ho Servisu Munisipál sira seluk, Autoridade Munisipál nia Planu Anuál Formasaun Rekursu Umanu no submete ba aprovasaun ba Prezidente Autoridade Munisipál;
  • Garante aplikasaun no kumprimentu ba enkuadramentu legál funsaun públika nian no komunika ba superiór sira kona-ba akontesimentu faktu sira-ne’ebé bele konstitui ofensa dixiplinár sira;
  • Hala’o kna’ar jestaun rekursu umanu sira seluk ne’ebé determina hosi superiór sira no ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka servisu seluk hosi Autoridade Munisipál.

  3. Kna’ar Departamentu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu, iha ámbitu IT

nian mak hanesan:

  • Asegura dezenvolvimentu sistema informasaun Autoridade Munisipál nian no jestaun ba ekipamentu respetivu, sistema IT no sistema komunikasaun;
  • Kolabora iha dezenvolvimentu sistema no teknolojia informasaun nian, halo modelajen no teste, avalia protótipu no hala’o atividade konsultoria no auditoria espesializada;
  • Estuda impaktu hosi sistema no teknolojia informasaun sira iha organizasaun serbisu no sistema organizasionál no propoin medida apropriadu sira ba introdusaun inovasaun sira iha organizasaun no funsionamentu servisu sira no ba formasaun utilizadór sira ekipamentu IT nian;
  • Partisipa iha planeamentu no kontrolu ba projetu sira IT nian;
  • Jere pájina internet munisípiu nian, iha koordenasaun ho servisu munisípiu sira seluk;
  • Promove no tau-matan ba implementasaun sistema no teknolojia informasaun nian no garante nia jestaun no adekuasaun ba objetivu sira Autoridade Munisipál nian;
  • Define no dezenvolve medida sira ne’ebé presiza ba seguransa no integridade informasaun nian no espesifika regra sira atu salvaguarda no rekupera informasaun;
  • Hala’o estudu sira hodi fó apoiu ba desizaun sira kona-ba inkumprimentu ba prosesu no sistema sira IT nian no espesifikasaun no kontratasaun ba teknolojia foun sira informasaun no komunikasaun nian no empreza sira ne’ebé fornese servisu IT nian;
  • Partisipa iha dezenvolvimentu no introdusaun teknolojia WEB (internet no intranet) iha Autoridade Munisipál;
  • Instala, konfigura no garante integridade no teste ba komponente, programa no produtu aplikasaun ne’ebé disponivel iha merkadu;
  • Dezenvolve rutina no programa utilidade sira no define prosedimentu uzu jerál, nesesáriu ba uzu fásil no loos sistema aplikasaun instaladu sira;
  • Planeia no dezenvolve projetu sira infraestrutura teknolójika nian, inklui, liuliu, sistema sira servidór dadus nian, aplikasaun no rekursu sira, rede komunikasaun no kontroladór sira no dispozitivu seguransa instalasaun nian no asegura sira ida-idak nia jestaun no manutensaun;
  • Konfigura no instala pezas apoiu lójiku báziku, inklui, liuliu, sistema operativu no utilidade sira ne’ebé asosiadu ho rede informátika no sistema jestaun baze-dadus, no aplikasaun no produtu uzu jerál hotu-hotu, hodi garante jestaun no operabilidade respetiva;
  • Konfigura, jere no administra rekursu sira hosi sistema fíziku no aplikasaun sira ne’ebé instala ona, hodi bele optimiza utilizasaun no fahe kapasidade sira ne’ebé iha ona, rezolve insidente sira esplorasaun nian no prepara padraun no dokumentu tékniku sira ne’ebé operasaun respetiva tenke kumpre;
  • Asegura aplikasaun mekanizmu seguransa, konfidensialidade no integridade ba informasaun ne’ebé rai, prosesa no transporta iha sistema prosesamentu no rede komunikasaun;
  • Instala komponente hardware no software, nomeadamente sistema servidór, dispozitivu komunikasaun, estasaun servisu, perifériku no software ne’ebé uza no asegura nia manutensaun no utilizasaun;
  • Jera no dokumenta konfigurasaun sira no mantein atualizadu arkivu instalasaun, operasaun no utilizasaun sistema sira no apoiu lójiku báziku;
  • Promove esplorasaun, parametriza no ativa funsionamentu, kontrolu no funsionamentu sistema informatizadu sira, perifériku no dispozitivu komunikasaun instaladu sira, atribui, optimiza no dekomisaun rekursu sira, identifika anomalia sira no desencadeia asaun regularizasaun ne’ebé presiza;
  • Asegura kumprimentu ba padraun seguransa fíziku no lójiku no manutensaun ekipamentu no apoiu ba informasaun no desencadeia prosedimentu regulár kontrolu no salvaguarda informasaun, nomeadamente kópia backup hodi proteje integridade no rekuperasaun informasaun;
  • Dezenvolve no publika padraun utilizasaun nian no promove formasaun ba utilizadór sira husi ekipamentu no sistema IT Autoridade Munisipál nian;
  • Asegura apoiu iha funsionamentu software jestaun produtu eskritóriu nian ne’ebé instala ona;
  • Fó apoiu ba utilizadór sira iha operasaun ba prosesamentu dadus terminál no ekipamentu komunikasaun no mikrokomputadór sira;
  • Kolabora iha definisaun prosedimentu uzu jerál ne’ebé nesesáriu ba utilizasaun fásil no loos ba sistema instaladu hotu-hotu;
  • Hala’o kna’ar sira seluk iha ámbitu IT nian ne’ebé determina hosi superiór sira no ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka servisu seluk hosi Autoridade Munisipál.

  4. Knaar Sekretariadu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu nian, iha ámbitu

sistema komunikasaun internu no esternu nian mak hanesan:

  • Simu no rejista, iha jornál entrada dokumentu nian, pedidu sira, petisaun sira no kualkér komunikasaun eskrita, iha surat-tahan ka eletróniku, dirije ba Prezidente Autoridade Munisipál, Sekretáriu Munisipál ka kualkér órgaun ka servisu Autoridade Munisipál nian;
  • Fahe pedidu, petisaun no komunikasaun eskrita ruma, iha surat tahan ka eletróniku, no mós despaxu no despaxu servisu husi Prezidente Autoridade Munisipál no Sekretáriu Munisipál, ba destinatáriu respetivu sira;
  • Halo rejistu no fahe korespondénsia hosi Autoridade Munisipál;
  • Rekoñese simu, rejista, iha jornál entrada dokumentu nian, no enkamiña ba órgaun ka servisu kompetente sira, depende ba matéria, komunikasaun sira ne’ebé Autoridade Munisipál simu, liuhosi
  • eletróniku sira;
  • Hala’o kna’ar sira seluk iha ámbitu sistema komunikasaun internu no esternu ne’ebé determina hosi superiór sira no ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka servisu seluk hosi Autoridade Munisipál.

  5. Knaar Sekretariadu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu nian, iha ámbitu protokolu nian, mak hanesan:

  • Garante servisu akollimentu ba vizitante sira iha Autoridade Munisipál;
  • Asegura relasaun públika Autoridade Munisipál nian;

  • Prepara no fahe, entre órgaun mídia no profisionál sira, informasaun kona-ba inisiativa no atividade sira ne’ebé sei hala’o ka hala’o tiha ona husi Autoridade Munisipál;
  • Organiza no jere arkivu informasaun ne’ebé meius komunikasaun sosiál habelar kona-ba atividade Autoridade Munisipál nian;
  • Formula no submete ba aprovasaun ba Prezidente Autoridade Munisipál, regra protokolu ba eventu no serimónia ofisiál sira ne’ebé Autoridade Munisipál iha responsabilidade atu organiza, hodi konsidera regra sira ne’ebé aprova ba ida-ne’e ba eventu no serimónia ofisiál sira iha eskala nasionál;
  • Propoin ba Prezidente Autoridade Munisipál kompozisaun komisaun organizadora ba eventu no selebrasaun ofisiál sira-ne’ebé nia organizasaun sai responsabilidade ba Autoridade Munisipál;
  • Propoin ba Prezidente Autoridade Munisipál orsamentu ba despeza sira ne’ebé mosu hosi organizasaun eventu no selebrasaun ofisiál sira-ne’ebé nia organizasaun sai responsabilidade ba Autoridade Munisipál;
  • Asegura satisfasaun ba nesesidade lojístika sira ne’ebé subjasente ba realizasaun eventu no serimónia ofisiál sira ne’ebé nia organizasaun sai responsabilidade ba Autoridade Munisipál, iha koordenasaun ho Servisu Patrimóniu no Lojístika Munisipál;

  • Prepara no aprezenta ba Prezidente Autoridade Munisipál relatóriu kona-ba atividade organizasaun no hala’o eventu no selebrasaun ofisiál ne’ebé nia organizasaun sai responsabilidade Autoridade Munisipál nian;
  • Prepara no aprezenta ba Prezidente Autoridade Munisipál, relatóriu kona-ba despeza sira ne’ebé hala’o ho organizasaun no hala’o eventu no selebrasaun ofisiál sira ne’ebé nia organizasaun nu’udar responsabilidade Autoridade Munisipál nian;
  • Hala’o kna’ar sira seluk iha área protokolu nian ne’ebé determina hosi superiór sira no ne’ebé la’ós responsabilidade hosi órgaun ka servisu seluk hosi Autoridade Munisipál.

  5.Departementu

Diresaun Servisu Munisipál Administrasaun no Rekursu Umanu iha Departamentu rua (2) mak hanesan;

  • Departamentu ida ba Rejistu/expediente,Informatika, Protokolu no Arkivu, (Dep. EIPA) responsável atu hala’o aktu sira no prosesa servisu administrativu sira ne’ebé presiza atu hala’o tuir knaar sira ne’ebé prevee.
  • Departamentu ida ba Rekursu Umanu, (Dep. RH) Responsável atu hala’o aktu sira no prosesa servisu. administrativu sira ne’ebé nesesáriu atu hala’o knaar sira ne’ebé prevee.

Informasaun kompeltu bele download formatu PDF iha kraik…!

DADUS 2023

Diresaun Administrasaun no Rekursu Umanu

Introdusaun

Historia badak

Timor-Leste hahú ninia Auto-Governasaun, no hahu husi entra em vigor Konstituisaun Republika Demokrátika de Timor-Leste iha loron 20 Maiu 2002 ofisialmente ita selebra serimonia restaursaun independénsia iha dia, 20 de Maio de 2002 ho prezensa Nasõens Unidas liu husi Governo Tranzitorio UNTAET no ita hahu ho procesu Konstrusaun Estadu. Governo Tranzitorio UNTAET ho Lideres Timor-Oan sira, hahu instala orgaun no instituisaun sira hodi priense komponentes estadu nian, hodi hala’o governasaun ne’ebe simples hodi responde ba  povu nia necesidade.

Munisipiu Liquiça iha ambitu Hafoin Restaurasaun Independensia;

Constituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, konkretiza iha futuru ho lei ba estabelsimentu politika desentralizasaun no kria orgaun representantivu podér lokal hodi responde ba prinsipiu aprosimasaun servisus administrasaun públika ba populasaun, haktuir dispostu iha Parte I, “ Prinsipius Fundamentais iha nia  artigu 5.o  Desentralizasaun, no Parte  III, Titulu I, iha nia artigu 71.o  “Organizasaun Administrativa” no artigu 72.o  “ Poder Lokal.

Ho forma ida atu permite funsionamentu ba estruturas munisipais, presisa defini dadaun asaun balun mak bele atua liu husi Administradores municipal  hodi asegura bom andamentu ba prestasaun bens no produsaun servisus hodi apoiu komunidade resolve problema sosial. Governu Sentral iha tinan 2004, hamusu Autoridade Lokal liu-husi Lei no.o 5/2004, 14 abril, hodi lejitima papel autoridade lokal ne’ebe konjuga Administrador Distritu no Administrador Sub Distritu sira.

Funsionalmente Administrasaun Publika mak hala’o husi Adiministrador Munisipál nia funsionmentu hanesan hirarkia Governu Sentral nu’udar Orgaun Administrativa Direta, formalmente atu administra no jere nesesidades no ninia kestaun moris sira mak komunidade hasoru loron-loron hodi relata ba Governu Setral, liu husi Ministeriu Administrasaun Estatal no Orgaun sira seluk.

Governo Central  kontinua haforca  actividade Administrasaun  publika  liu husi  haforca  no halo reforma  ba Estrutura Municipal   husi tinan ba tinan,  Iha 2021 nudar tinan  reforma

Administrativa  ida ne’ebe akontese ba Administrasaun Municipal  hahu ho  troka malu servico entre Administradores , sekuensia ne’e akontese iha dia 5 de Julho 2021 Administrador  sasante Sr. Domingos dos Santos,L  oficialmenete entrega nia servico  ba Administrador nomeiado  Exmo Sr. Pedro Paulo gomes, Lic.Sp  hodi kontinua  funciona  servico  administratsaun  munisípiu Likisá. Iiha prosesu reforma Administrativa ne’e mos  hahu kedan  implementasaun  estrutura  tuir lei n 54/2020 altera ba dekreto lei N. 3/2016 ho nia orgrama  estrutura municipal. Administrasaun munisípiu  horas ne’e hetan mos konfiansa  husi  Governo Central  hodi  uja  konpetencia  tuir lei hodi kompleta estrutura municipal ho cargo xefia hamutuk  42, Director 18 pessoas no Xefe Departemento 24 cargo chfeia ba departementu ne’ebe sidauk prensido hamutuk

__________________________________________________________

Vijaun DARH:

 Servi Organiza  ho Profesional  iha Atendementu publiku.

Misaun  DARH:

  1. Fo asistensia ba Komunidade (ema pesoal) Organizasaun Estadu ka privadu ho profesional;
  2. Servisu ho profesional hodi hala’o atendimentu ne’ebé loos, lais, no justu ba Komunidade (ema pesoal), organizasaun Estadu ka privadu;
  3. Garante Transparensia servisu atendementu Publiku ho adekuadu;
  4. Hafasil no halo kman Prosedimento sira;
  5. Proteje no acegura documentos do Estado iha Administrasaun Publiku;
  6. Acegura no proteje direitu funcionario Permanente, Funcionario AAP no Kajuais sira.

___________________________________________________________

Objetivo DARH  :

  1. Proteje  Dirasaun rekursus Umanos nia servico nune’e  bele forte no estavel;
  2. Promove  oportunidade partisipasaun funcionario iha Areas hotu;
  3. Acegura katak  serbisu Administrasaun  RH  lao ho efektivu, efisiente ho profesional;
  4. Garante funcionario hotu atu hetan taratamnetu no dezenvolvimentu ida ne’ebe justo;
  1. Promove servico ida ne’ebe nakloke iha atendemento Publiku;
  1. Acegura funcionario hotu nia  direitu ba actividade ho justu tuir Lei.

___________________________________________________________

Dirasaun Servico Administrasaun Recursu Umanos 

Iha tinan 2022 Munisípiu Likisá  tama iha faze importante ida maka Administrasaun municipal hahu faze prosesu kompleta estrutura municipal hodi simu decentralijasaun Administrativa. Dirasaun Recursus Umanos oras ne’e esforsu atu resolve mos problemas menos funcionario iha ba dirasaun sira tanba tuir lei dirasaun tenki  kompleta estrutura  ho funcionario minimu 10 pessoas no masimu 20 pessoas. Maske dezafiu ida maka nivel edukasaun husi  funcionario sira sei menos maibe dirasaun recursus umanos konsedera hanesan  dezafiu ida ne’ebe presija atu hadia no hadia bebeik nune’e bele atinji  metas ne’ebe ita hotu nia hakarak.

Atu informa mos katak  relatorio mensal durante fulan ne’en  husi dirasaun Recursus umanos  bele  refleta  situasaun iha kada dirasaun ne’ebe servico iha Administrasaun Munisípiu Likisá. Dirasaun recursus umanos Chefia husi Director Nain ida  no departemento ruma maka hanesna

  1. Departementu Administrasaun Rekurusu umanos
  2. Departemento Espediente, Informatika, protokolu no Arquivo

bazeia ba  orientasaun husi Menisterio Administrasaun Estatal  VIII  Governo constitucional dirasaun Geral Administrasaun recursus umanos loke rekrutamneto ba pessoal Jestaun Finansas Publiku no Tekniku Engenheiros hamutuk  Funcionario Agente nain  18 tuir Dekretu lei Nõ 44/2011, de 21 de Setembro  Segundu Alterasaun ba  decretu Lei Nõ 34/2008, de 27 de agosto, sobre a regime de concursus recrutamneto Selecão e promoção do pessoal  para a Administrasaun publico .

Decreto lei Nõ 53/2020 de 28 de outubro  Primeira Alteração  ao Decreto Lei Nõ decreto Lei Nõ 11/2019,14 de janeiro sobre a organica MAE,  Decreto Lei  Nõ 54/2020 de 28 de outubro segundo alteração ao Decreto-Lei Nõ 3/2016 de 16 de Marco que Aprova o Estatutu das Administração Municipais das Administração municipais das autoridades municipais e do Grupo Teknico intermenisteriais para Decentralijação Administrativa,art 75-185,535 e artigo 675 letra a)-c) Administrasaun Recursus Umanos  hetan akompanhamentu ba Prosesu recrutamnetu  funcionario Agente maka hanesan gestaun Finansas ho Tekniku Engenheria hamutu 18

Tabela Funcionario Agente Administrasaun Publiku 18 pessoas

Tota funcionario  Agente Administrasaun Publiku Aprovizionamentu hamutuk    Finansas  PDIM Patrmonio e Logistco Agencia fiskalijasaun
18 4 3 8 1

1

Bazeia ba  carta husi Dirasaun Nacional recursus umanos No Ref : 178/021/ DNRH//DGDF-MAE/III/2022, dia 9 de marco 2022 konaba notifikasaun utorizasaun rekrutamnetu konkurus publik ba Agente Administrasaun publik ho nia kontiudo verifika orsamneto tur plani orsamnetu geral do esta 2022, em ligado ho proposta  Rekrutamneto, tanba ne’e Secretariado Administrasaun Municipio Liquica  liu husi dirasaun recursus umanos apresenta tabela OGE 2022, tuir proposta husi agencia planeamnetu ho No: reff  157/APM/AM-LIQ/II/2022, kona ba pedidu recrutamnetu ne’ebe haktuir ona, iha Salario Vencimentu ba tinan ida ho total orsamneto $ 146.044.00. rekrutamnetu ne’e ita inisia ho durasaun fulan 8, akumula ba ema nain 55 ho nia grau maka hanesan  1. Grau TA/D (21 pessoal) 2. grau TP/E (17 pessoal) no 3.garu AT/F (17) pessoal ho orsamnetu ba fulan ualo (fulan 8) hamutuk $.96,696 hodi konsedera ba pessoal tomak, prosesu rekrutamnetu ne’e nain ba Administrasaun Municipal maibe lao tui Padraun Prosedimentus Operativus (PPO) ba ekipa juri rekrutamnetu no ekipa Apoio tekniku sira

  1. Rekrutamentu ba page  primeru funcionario Agente Gestaun Finansas ho Tekniku Engenheria hamutu 18  

tabela Funcionario Agente Administrasaun Publiku 55  pessoas

Tota funcionario  Agente Administrasaun Publiku

TA/graun D     TP/grau  D  

AT/grau F

55 21 17 17

 

  1. Tuir mai ami relata dados Funcionario municipio de Liquica 2022

Tuir mai ami relata mos  Dadus funcionario  Municipio de liquica  iha tinan 2022.

No

Tota funcionario Total funcionario permanente Total Funcionario  Agente Administrasaun Publiku 

Total Funcionario kajuais  Administrasaun  2022

1 327 209 73 46

 

  1. Total Funcionariu husi diresaun iha Munisípiu Liquiçá hare ba grau Tinan 2022

No

Diresaun Total Fun.Pub Sex Grau Total
F M I II III IV V VI VII  
1 Sek.Adm Mun.Liquiçá 38 4 34 2 2 3 14 12 4 1 38
2 Edukasaun 36 6 30 16 5 7 7 1 1 36
3 Saude 51 12 39 12 24 4 7 2 2 51
4 MAP 47 3 44 4 7 28 8 2 47
5 MOP 8 1 7 1 4 2 1 8
6 SMASA 11 1 10 2 2 4 5 11
7 Asaun sosial 4 1 3 1 3 4
8 Protesaun Sivil No Desastre Naturais 2 2 1 1 2
9 Jestaun Merkadu no Turismu 4 4 2 2 4
10 Registu Notariadu e Cadastrais 3 3 1 2 3
11 Seguança Alimentar 5 5 2 1 2 5
Total 209 30 180 37 41 54 48 22 6 2 209

Departemento Espediente Informatika protokolo no Arquivo

Papel  de servisu maka atu supervizona actividade  atendemento carta saida, Entrada, no pedido sira husi kada dirasaun sira, knar  departementu ne’e atu tau matan ba sistema informatoka iha Administrasaun, inklui kontrola fasilidade no sistema komunikasaun sira  alende  hare mos kona ba sistema klasifikasaun  Arquivo iha administrasaun, , total konvite ne’ebe maka departementu produs husi fulan Janeiru-Juñu 2022  total  karta konvite  44  ba dirasaun sira  liga ba actividades ne’ebe mak realiza iha municipal.

Dadus Karta Tama/Entrada, Karta sai, Karta Konvite, Karta Pedido Suco/Kompanha iha Fulan Janeiru-Juñu  2022.

No Total Karta Tama 2022 Total Karta sai 2022 Total Karta Konvite 2022 Total Pedido Suco/kompanha 2022 Pedidu kompanha no pedidu husi Diresaun sira Karta Direta ba secretario Munisipiu Karta direta ba Diretur RH
1 424 372 146 123 381 47 85

________________________________________________________________________

Hahu janeiro – Junho 2022

dirasaun RH mos fasilita ba funcionario Permanente, Xefe Departementos, no Directores  no Agente Administrasaun Publiku hodi partisipa Formasaun  ne’ebe  Municipal Liquica

Total  Participante Total  Feto Total  Mane Director Chefe depr FP FAAP
173 48 125 12 21 71 69

Funcionario  dirasaun ne’e  servico   diak  maibe infrenta mos  desafius  balun durante  periodo Janeiru to’o Juñu 2022 ne’ebe implika ba efisiensia no efikasia serbisu sekretario nian mak hanesan tuir mai ne’e :

  1. Ita presija soluciona dejafiu sira  ho plano   formasaun/kapasitasaun ba pessoal sira atu hasae sira nia konhesementu kona ba oinsa atu    halo atendementu no oinsa halo arquivo ne’ebe mak diak iha escritorio Administrasaun Munisipiu.
  1. Menus komputador no printer ba staff sira iha administrasaun no rekursu umanu atu fasilita staff sira halo servisu hanesan scan dokumentus, arquivo dokumentus elektronik, print dokumentus ne’ebe maka persija urgente hanesan Ordem servisu, relatorio no konvite.
  2. Laiha teka/folder nebe maka sufisiente ba offisial arquivo atu halo arquivamentu ne’ebe mak diak
  3. Falta lemari/fatin tau arquivo.

Dirasaun rekomenda atu ba futuro  iha plano OGE  2023, Dirasaun bele buka fasilidade ne’ebe mak diak  hanesan komputador atu nune bele fasilita funsionario sira halo sira nia servisu . Ita mos  rekomenda atu   staff  sira bele  hetan formasaun/kapasitasaun ne’ebe mak bele ajuda funsionario Ajente sira halo sira nia servisu

 

Aktividades seluk ne’ebe mak diresaun ne’e halo mak hanesan:

Aktividade Rezultadu
1 Prepara konvite hodi distribui ba Diresaun sira kona ba inkontru estabelesementu komisaun organizadora ba loron nasional sira

 

Distribui hotu ba Diresaun Liña Ministeriais no Delegasaun Teritorial
2 Prepara konvite ba registrasaun ekipa futebol ba kompetisaun iha komemorasaun loron 20 de Agustu, 30 de Agustu no 04 Setembru 2022 iha Munisipiu Likisa Total konvite nebe maka distribui hamutuk 25
3 Entry lista funsionario nebe maka atu partisipa iha formasaun E-Learning Total ema nebe atu tuir aktividade ne’e hamutuk 40
4  Lista naran ema nebe atu halo pagamentu 200 dollar ba uma kain Ema nebe atu halo pagamentu hamutuk ema nain 4 ba suku 4 iha Munisipiu Likisa
5 Identifika dadus husi lista prezensa ba Diretur no Xefe Departementu nebe maka la partesipa iha tempu inkontru hahu husi fulan janeiru-Julhu 2022 Total Diretur no Xefe Departementu hamutuk ema nain 32
6 Partisipa iha seminario haforsa partesipasaun feto, foin sa’e no grupo vulneravel iha dezenvolvementu Lokal Aktividade ne’e realiza husi UNDP, Partesipa mos husi diretur geral Descentralizasaun (MAE)

Ø  Diretur PDIM-MAE

Ø  Diretora DNPA-MAE

Total partesipante hamutuk 54. Feto: 20 mane: 34

7 Prepara konvite ba atividades 20 de Agustus 2022 Total konvite nebe maka distribui hamutuk 55


  • relatorio-fulan-Janero-Junu-2023.pdf pdf (3401kb) [ Download ]
  • DIRESAUN-SERVISU-MUNISIPAL-Perfil-RH.pdf pdf (1589kb) [ Download ]

© 2025 Administration Municipalitu of Liquiçá