𝐏𝐀𝐌 𝐋𝐢𝐪𝐮𝐢çá 𝐑𝐞𝐚𝐥𝐢𝐳𝐚 𝐄𝐧𝐤𝐨𝐧𝐭𝐫𝐮 𝐡𝐨 𝐒𝐄𝐂𝐨𝐨𝐩 𝐌𝐮𝐧𝐢𝐬í𝐩𝐢𝐮 𝐡𝐨𝐝𝐢 𝐅𝐨𝐫𝐭𝐚𝐥𝐞𝐳𝐞 𝐒𝐞𝐭ó𝐫 𝐊𝐨𝐩𝐞𝐫𝐚𝐭𝐢𝐯𝐚,

7 February 2026


𝐍𝐔𝐓Í𝐒𝐈𝐀 𝐎𝐅𝐈𝐒𝐈Á𝐋

𝐋𝐢𝐪𝐮𝐢çá, 𝟔 𝐅𝐞𝐯𝐞𝐫𝐞𝐢𝐫𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟔

𝐏𝐀𝐌 𝐋𝐢𝐪𝐮𝐢çá 𝐑𝐞𝐚𝐥𝐢𝐳𝐚 𝐄𝐧𝐤𝐨𝐧𝐭𝐫𝐮 𝐡𝐨 𝐒𝐄𝐂𝐨𝐨𝐩 𝐌𝐮𝐧𝐢𝐬í𝐩𝐢𝐮 𝐡𝐨𝐝𝐢 𝐅𝐨𝐫𝐭𝐚𝐥𝐞𝐳𝐞 𝐒𝐞𝐭ó𝐫 𝐊𝐨𝐩𝐞𝐫𝐚𝐭𝐢𝐯𝐚,

Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá (PAM), hala’o enkontru ofisiál ho ekipa Servisu Estadu ba Koperativa (SECoop) Munisípiu Liquiçá iha salaun enkontru Autoridade Munisipál, ho objetivu atu halo koordenasaun no reforsa servisu koperativa iha munisípiu Liquiçá.

Iha enkontru ne’e, ekipa SECoop aprezenta relatóriu kona-ba servisu sira ne’ebé durante tinan 2025 sira hala’o, liu-liu servisu monitorizasaun ba entidade públika no koperativa sira tuir orientasaun husi SECoop Nasional. Monitorizasaun ne’e hala’o kada semana no kada fulan, hodi tau matan ba ezekusaun atividade, administrasaun, no finalidade servisu husi koperativa sira, atu garante sira hala’o tuir regra no prinsípiu koperativa.

Aleinde ne’e, SECoop mos hateten katak ba planu tinan 2026, sira sei foka ba:

Kompleta no organiza dadus husi koperativa kreditu sira iha munisípiu Liquiçá, Rekolha no atualiza informasaun husi koperativa produsaun sira, Fortaleze sistema monitorizasaun no akompañamentu ba koperativa sira atu bele sai sustentável.

Iha nia intervensaun, Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá hateten katak tuir Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, dezenvolvimentu nasaun apoiu ba setor prinsipal tolu, mak:

1. Setor Públiku (Governu)

2. Setor Privadu

3. Setor Koperativa

PAM hatutan tan katak setor koperativa mak setor ida ne’ebé importante tebes hanesan parseiru estratéjiku ho Governu, maibé setor ne’e labele depende liu ba Governu, no presiza investe liu ba atividade produtivu sira atu bele kria rendimentu, empregu, no kontribui ba dezenvolvimentu ekonomia lokal.

PAM mos enkoraja SECoop atu kontinua:

• Halo akompañamentu tékniku ba koperativa sira

• Hasa’e kapasidade jestaun no administrasaun

• Garante koperativa sira funsiona tuir lei no prinsípiu koperativa nian.

Enkontru ne’e termina ho komitmentu hamutuk entre PAM no SECoop hodi servisu ho koordenasaun di’ak atu setor koperativa iha Liquiçá bele sai forte, independente no kontribui maka’as ba bem-estar.

#media_portalliquiçá


𝐏𝐀𝐌 𝐋𝐈𝐐𝐔𝐈ÇÁ 𝐒𝐈𝐌𝐔 𝐕𝐈𝐙𝐈𝐓𝐀 𝐎𝐅𝐈𝐒𝐈Á𝐋 𝐇𝐔𝐒𝐈 𝐊𝐎𝐌𝐀𝐍𝐃𝐔 𝐏𝐍𝐓𝐋 𝐌𝐔𝐍𝐈𝐒Í𝐏𝐈𝐔 𝐋𝐈𝐐𝐔𝐈ÇÁ

𝗟𝗶𝗾𝘂𝗶çá, 𝟬𝟱 𝗙𝗲𝘃𝗲𝗿𝗲𝗶𝗿𝘂 𝟮𝟬𝟮𝟲 – Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá (PAM), Sua Exelénsia Paulino Ribeiro, M.PA, simu vizita ofisiál husi Komandante Komandu PNTL Munisípiu Liquiçá, Superintendente Polísia Umbelina Soares, iha edifísiu Autoridade Munisipál Liquiçá, iha ambiente enkontru no institusionál ne’ebé reflete relasaun di’ak entre parte rua.

Vizita ne’e hanesan pasu importante ida iha esforçu hamutuk entre Servisu munisipál no forsa seguransa, ho objetivu atu hametin koordenasaun, hadia komunikasaun, no reforsa koperasaun estratéjika iha área seguransa públika. Parte rua konkorda katak seguransa mak elementu fundamentál ida hodi garante estabilidade sosial, promove dezenvolvimentu ekonómiku, no asegura bem-estar komunidade sira iha munisípiu Liquiçá tomak.

Durante enkontru, PAM no Komandante PNTL halo diskusaun detalhadu kona ba situasaun jerál seguransa iha munisípiu, inklui análize kona ba área sira ne’ebé presiza atensaun liu tan. Parte rua sublinha importánsia prevensaun krime, liuliu krime entre joventude sira, violénsia doméstika no problema sosial seluk ne’ebé bele afeta estabilidade komunidade.

Diskusaun mos envolve nesesidade atu:

  • Hametin patrulhamentu preventivu iha fatin públiku, merkadu, sentru sira, no eventu komunidade sira;
  • Aumenta koordenasaun informasaun entre autoridade lokal, lideransa suku no aldeia, no PNTL;
  • Promove konsiensializasaun ba komunidade kona ba lei no importánsia manutensaun ordem públiku;
  • Fó apoiu ba juventude hodi evita envolvimentu iha atividade ne’ebé kontra lei;
  • Hametin mekanizmu resposta rápidu ba insidente sira iha postu administrativu hotu.

Presidente PAM Liquiçá hateten katak Autoridade Munisipál sei kontinua fó apoiu institusionál ba PNTL, liuliu iha área fasilitasaun koordenasaun ho lideransa lokal, organizasaun sosiadade sivil, no instituisaun relevante sira seluk. Nia mos enfatiza katak seguransa la’ós de’it responsabilidade PNTL, maibé responsabilidade hamutuk entre governu no komunidade.

Iha parte seluk, Komandante PNTL Munisípiu Liquiçá reafirma katak PNTL iha komitmentu forte atu hala’o servisu ho profesionalismu, transparénsia, no proximidade ho komunidade, tuir prinsipiu polisia komunitáriu, hodi hari’i konfiansa entre polísia no povu.

Iha okaziaun ne’e, Presidente PAM hato’o parabéns no boas-vindas ofisiál ba Superintendente Polísia Umbelina Soares hanesan lider foun iha PNTL Munisípiu Liquiçá. Nia espresa konfiansa katak ho lideransa ne’ebé forte, disiplina no dedikasaun aas, Komandante bele lori mudansa positivu iha área seguransa no kontinua hametin dame iha munisípiu.

Vizita ida ne’e remata ho espírito amizade institusionál no kompromisu hamutuk atu kontinua hadia servisu públiku. Inisiativa hanesan ne’e konsideradu hanesan parte importante husi estratéjia atu kria munisípiu ne’ebé seguro no preparadu ba dezenvolvimentu sustentável.

Vizita ne’e hatudu klaru katak parte rua iha vizaun komún ida: seguransa hanesan baze ba progresu, investimentu no moris di’ak ba sidadaun sira.

#media_portalliquiçá



ℙ𝔸𝕄 ℍ𝔸𝕃𝕆 𝕃𝔸ℕ𝕊𝔸𝕄𝔼ℕ𝕋𝕌 𝔹𝔸 𝔼ℚ𝕌𝕀ℙ𝔸 “𝔹ℝ𝕀𝔾𝔸𝔻𝔼 𝕃𝕀ℚ𝕌𝕀ÇÁ 𝕃𝕀𝕄ℙ𝕌” 𝔹𝔸 𝔽𝔸𝕋𝕀ℕ ℙÚ𝔹𝕃𝕀𝕂𝕌

𝙇𝙞𝙦𝙪𝙞çá, 𝙇𝙤𝙧𝙤𝙣 5, 𝙁𝙪𝙡𝙖𝙣 𝙁𝙚𝙫𝙚𝙧𝙚𝙞𝙧𝙪, 𝙏𝙞𝙣𝙖𝙣 2026 – Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá (PAM) ofisialmente halo lansamentu ba Equipa “Brigade Liquiçá Limpu”, ne’ebé sei responsabiliza ba servisu limpeza iha fatin públiku sira, inklui estrada públiku husi Tibar to’o Loes, Parque Munisipal, no estrada sira iha sidade urbana Liquiçá nian.

Equipa Brigade Liquiçá Limpu ne’e hanesan orgaun ka grupu servisu ida ne’ebé kria husi PAM hodi organiza, orienta no reforsa servisu limpeza iha estrada públiku internasional no urbana sira, ho objetivu atu mantein ambiente ne’ebé mós, diak no saudável ba komunidade.

Implementasaun atividade limpeza iha fatin sira ne’ebé destina ona sei tutela ba Diresaun Servisu Água, Saneamentu no Ambiente (DSMASA) Liquiçá, ne’ebé sei organiza atividade limpeza ho pesoál limpezador sira. Servisu sira inklui:

Hasai rai iha baleta no kanal sira, Dasa rai foer iha estrada públiku, Kolekta no gestaun lixu, Kuida espasu públiku sira

Medida seluk mak estabelese fatin lixeiru iha pontu estratéjiku sira hodi garante lixu tau iha fatin ne’ebé loos. Ida ne’e mós sai hanesan meius edukativu ba populasaun kona-ba importánsia higiéne no kuidadu ba ambiente sidade nian, atu prevene sirkulasaun bakteri no moras sira.

Funsaun Equipa Brigade Liquiçá Limpu ne’e importante tebes, ho papel prinsipal hodi hamos, halo gestaun lixu, no kuida fasilidade públika sira, inklui fasilidade estadu nian. Sidade urbana ne’ebé mós no saudável mak sai kondisaun importante ba interese públiku no ba dezenvolvimentu urbanu ne’ebé sustentavel. Tanba ne’e, sidade mós mak dever ba sidadaun hotu-hotu.

𝙄𝙝𝙖 𝙣𝙞𝙖 𝙞𝙣𝙩𝙚𝙧𝙫𝙚𝙣𝙨𝙖𝙪𝙣, 𝙋𝘼𝙈 𝙝𝙖𝙩𝙚𝙩𝙚𝙣 𝙠𝙖𝙩𝙖𝙠:

“Ohin ita halo lansamentu ida ne’e ho objetivu atu garante Liquiçá ida ne’ebé mós, matak, saudável no hakmatek. Kompromisu ne’ebé hau halo bainhira simu knaar atu lidera munisípiu Liquiçá, mak atu tau prioridade ba limpeza no ambiente.”

PAM mos hatutan tan katak papel komunidade nian importante tebes atu garante Liquiçá livre husi lixu. Dezvolvimentu bele akontese, maibé se sidade la mós, esforsu sira ne’e seidauk kompletu.

Lansamentu ne’e marka mós prezensa husi Sekretáriu Munisipál sira, Diretores sira, Administrador Postu Administrativu sira, Xefi Departamentu sira, no funsionáriu sira seluk.

#media_PortalLiquiçá


SERIMÓNIA HANDOVER MINI MERKADU IKAN IHA KAITEHU, SUCO MOTA ULUN

Liquiça, 17 Dezembru 2025

Presidente Autoridade Munisipál Liquiça, Sua Exelênsia Paulino Ribeiro, MPA, kuarta ne’e partisipa iha Serimónia Handover Mini Merkadu Ikan iha aldeia Kaitehu, Suco Mota Ulun, Postu Administrativu Bazartete, Munisípiu Liquiça.

Mini Merkadu Ikan ida ne’e konstrui bazeia ba Planu Atividade 2024/2025 husi Direção Geral Peskas, Aquikultura no Jestaun Rekursu (DG-PAGRA), liu husi Direção Nasional Peskas (DNP), nu’udar parte husi esforsu Governu atu hadia fasilidade no infraestrutura setor peskas iha nivel komunidade. Inisiativa ida ne’e hetan objetivu atu hasa’e produsaun peskas, aumenta rendimentu no hadia moris diak komunidade peskador lokál sira.

Iha diskursu iha serimónia handover, Presidente Autoridade Munisipál Liquiça, Paulino Ribeiro, MPA, hateten katak konstrusaun Mini Merkadu Ikan ida ne’e sai hanesan fasilidade importante tebes ba komunidade peskador sira iha Kaitehu no área sira iha redondeza. Merkadu ne’e bele fasilita vendedores ikan atu fa’an ikan fresku ho kualidade diak, iha kondisaun ne’ebé higiéniku no seguru, no mos promove dezenvolvimentu empreza peskas lokál sira iha Munisípiu Liquiça.

Presidente Autoridade Munisipál mos apresia no agradese apoiu husi Ministériu Agricultura no Peskas, liu husi DG-PAGRA no DNP, ne’ebé kontinua fó atensaun no apoiu ba setor peskas, hodi garante sustentabilidade rekursu tasi no hasa’e rendimentu komunidade peskador sira.

Iha momentu hanesan, Sekretáriu Estadu Peskas, Sua Exelénsia Sr. Domingos da Conceição dos Santos “Mau-Caro” mos halo distribuisaun ekipamentus processamentu peskas ba Autoridade Munisipál Liquiça, atu depois fahe ba grupu peskador sira ne’ebé sai hanesan benefisiáriu diretu.

Ekipamentus ne’ebé entrega kompostu hosi:

  • Ice Maker unidade 1 hodi produz zelu;
  • Raga ikan hamutuk unidade 10 hodi tau ikan atu fa’an;
  • Coolbox unidade 5 atu uza ba grupu peskador sira.

Sekretáriu Estadu Peskas hateten katak distribuisaun ekipamentus ne’e sei ajuda komunidade peskador sira atu hadia prosesu no kualidade manuseamentu ikan, preserva freskura produtu peskas, no aumenta valor ekonómiku ikan iha merkadu lokál.

Sekretáriu Estadu Peskas hatutan mós katak, inisiativa ida ne’e faz parte husi esforsu Governu atu hadi’a ekonómia komunidade peskas sira, no mós atu apoia seguransa ai-han nasionál. Sua excelência sublinha: colaboração com PAM é importante para garantir sustentabilidade na gestão de infraestrutura que entrega.

“Imi husu kria kondisaun, ami prontu konstrui fatin ne’e hodi bele fasilita imi-nia atividade negósiu, tanba ne’e ha’u ejize imi-nia responsabilidade hodi kontinua kuidadu para bele utiliza ba tempu naruk.”

Serimónia handover Mini Merkadu Ikan ida ne’e mós hetan partisipasaun husi lideransa lokál, xefe suku, grupu peskador sira, funsionáriu tékniku husi setor peskas, no komunidade iha Kaitehu, Suco Mota Ulun. Partisipante sira hotu hatudu kontente no esperansa katak fasilidade foun ida ne’e bele fó impaktu positivu ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál iha área refere.

Autoridade Munisipál Liquiça kontinua kompromete atu servisu hamutuk ho Governu Sentrál no parseiru relevante sira, hodi promove dezenvolvimentu sustentável iha setor peskas no hasa’e moris diak komunidade peskador sira iha Munisípiu Liquiça.

Liquiça, 16 Dezembru 2025

SEKRETÁRIU MUNISIPÁL ASSUNTU ADMINISTRASAUN NO FINANSAS ABERTURA FORMASAUN TÉKNIKU LIDERANSA BA XEFE DEPARTAMENTU SIRA IHA MUNICÍPIU LIQUIÇA

Sekretáriu Munisipál Assuntu Administrasaun no Finansas, Sr. Fernando da Conceição, Lic. SP., M.SP, ofisialmente halo abertura ba Formasaun Tékniku Lideransa ba Xefe Departamentu sira husi Diresaun Servisu Munisipál no Servisu Lokál sira iha Postu Administrativu, iha Autoridade Munisipál Liquiça.

Formasaun ne’e hala’o tuir Dekretu-Lei N.º 49/2023, 23 Agostu, kona-ba Organika Ministériu Administrasaun Estatal (MAE), liu husi Diresaun Jeral Simplifikasaun no Modernizasaun Administrasaun Lokál, no implementa husi Diresaun Nasional Formasaun no Kooperasaun (DNFC), tuir papel servisu DNFC nian ne’ebé previstu iha Artigu 34.

Iha Artigu refere ne’e, DNFC mak responsavel hodi hala’o aktu administrativu materiál relasiona ho formasaun rekursu umanu administrasaun lokál no mós estabelesimentu parseria ba kooperasaun iha área governasaun desentralizadu, hamutuk ho organizasaun nasionál, estranjeiru ka internasionál sira.

Bazeia ba dispozisaun legal ida ne’e, DNFC iha responsabilidade hodi organiza no koordena formasaun rekursu umanu iha munisípiu sira, no kolabora ho instituisaun relevante hanesan Institutu Nasional Administrasaun Públika (INAP) nu’udar instituisaun fornese governu nian ba funsionáriu públiku sira.

Relasiona ho papel INAP, Dekretu-Lei N.º 38/2012, 1 Agostu, iha Artigu 9.º, hateten katak INAP iha kompeténsia atu koordena formasaun no dezenvolvimentu iha área administrasaun públika, hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira, atu evita duplikasaun materiál no partisipante sira iha prosesu formasaun.

Hodi asegura planeamentu no implementasaun formasaun ne’ebé efisiente iha tinan 2026, Sekretáriu Munisipál haktuir pedidu ba Presidente Autoridade Munisipál Liquiça atu submete kalendáriu atividade formasaun, tantu formasaun iha rai liu nian no mós formasaun ne’ebé hala’o iha munisípiu, ba DNFC. Kalendáriu ida ne’e importante atu DNFC bele kompilha dadus formasaun sira no enkaixa ho planu atividade ministériu nian.

Iha momentu hanesan, Sekretáriu Munisipál husu mós ba Servisu Munisipál Rekursu Humanu atu kooperasa hamutuk ho Asesor PARTISIPA sira hodi prepara planu formasaun refere nian, atu garante kapasidade, profisionalizmu no kualidade servisu funsionáriu públiku sira iha Munisípiu Liquiça.

Formasaun Tékniku Lideransa ne’e hala’o iha Salaun Enkontru Munisipál Liquiça durante loron haat (4), hahú husi loron 16 to’o 19 Dezembru 2025, ho objetivu hodi hametin kapasidade lideransa, jestaun ekipa, tomada desizaun, no étika servisu ba Xefe Departamentu sira, atu bele hasa’e efisiénsia, responsabilidade no dezenvolvimentu servisu públiku iha nivel munisípiu.

Iha abertura formasaun, Sekretáriu Munisipál subliña katak lideransa ne’ebé diak sei bele fó impaktu positivu ba implementasaun politika públika no prestasaun servisu ba komunidade, no hein katak partisipante sira bele aproveita formasaun ida ne’e ho diak, hodi aplika koñesimentu ne’ebé hetan iha fatin servisu kada loron.

Autoridade Munisipál Liquiça kontinua kompriende importánsia investimentu iha dezenvolvimentu rekursu umanu nu’udar xave prinsipal ba hasa’e kualidade governasaun lokál no servisu ba povu.

𝙀𝙉𝙆𝙊𝙉𝙏𝙍𝙐 𝙆𝙊𝙉𝙎𝙀𝙇𝙇𝙐 𝙆𝙊𝙊𝙍𝘿𝙀𝙉𝘼𝙎𝘼𝙐𝙉 𝙈𝙐𝙉𝙄𝙎𝙄𝙋Á𝙇 (𝙆𝙆𝙈)

Liquiçá, 4,Dezembru, 2025
Presidente Autoridade Munisipál Liquiçá, Sua Exelênsia Paulino Ribeiro, MPA, preside ona Enkontru Konsellu Koordenasaun Munisipál (KKM) iha Salaun Enkontru Administrasaun Munisipál Liquiçá.
Enkontru ne’e envolve Sekretária Munisipál, Diretores Servisu Munisipál, Diretores Delegasaun Teritorial, APA nain 4, no Reprezentante Xefe Suku nain ida husi kada Postu Administrativu (Bazartete, Liquiçá, Maubara no Loes).


Atividades no debate sira tuir hanesan mandatadu iha Dekretu-Lei Nú. 34/2025, alteração ba Dekretu-Lei N° 84/2023 no Dekretu-Lei N.° 3/2016, artigu 38°, ne’ebé hato’o estrutura no funsionamentu Konsellu Koordenasaun Munisipál (KKM). KKM nia knaar principal mak:
-Hodi kordena atividades servisu lokal;
-Avalia periodikamente progrésu no kualidade atendimentu publiku;
-Harii komunikasaun efektivu entre orgaun administraasaun lokal sira.

📋 𝐀𝐠𝐞𝐧𝐝𝐚 𝐄𝐧𝐤𝐨𝐧𝐭𝐫𝐮:

1.Aprovasaun Revizaun PDM 2025–2030 – Pasa

  1. Aprezentasaun & Aprovasaun Profile Suku (7 Suku iha Postu Administrativu Liquiçá) – Pasa
  2. Aprezentasaun & Aprovasaun Profile Suku Maumeta – Postu Bazartete – Pasa
  3. Aprezentasaun & Aprovasaun Suku Foun Ulmera & Aldeia Foun Manemuno – Kansela (Proponente la mai)
  4. Aprezentasaun & Aprovasaun Aldeia Foun Metilului – Suku Metagou – Pasa
  5. Aprovasaun Tabela Osan Kontribuisaun ba Kostrusaun Katedral Dioseze Maliana – Pasa

    Enkontru ne’e fo oportunidade atu hadia koordenasaun politika lokál, fortaleze boa governansa, no hatutan prioridade dezenvolvimentu atu implementa iha kada komunidade Munisipiu Liquiçá.
    KKN ne’e rasik hala’o Iha salaun Enkontru Administrasaun Munisipál Liquiçá.

    Liquiçá, 03 Dezembru 2025

    Munisípiu Liquiçá hala’o ho di’ak serimónia ofisiál hodi selebra Loron Mundiál Ema ho Defisiénsia, evento importante ida ne’ebé hala’o anualmente iha mundu tomak atu promove direitu, dignidade no partisipasaun husi Ema ho Defisiénsia iha sociedade.

    Iha loron 3, fulan dezembru, tinan 2025, Prezidente Autoridade Munisipál Liquiçá, Sua Exelênsia PAULINO RIBEIRO, M.PA, partisipa direta iha serimónia ida-ne’e, hanesan sinal apoiu PAM ba politika inkluzivu iha nivel munisipál.

    Serimónia ida-ne’e mos partisipa husi Sekretáriu Estadu Peskas, Sua Exelênsia Dr. DOMINGOS DA CONCEIÇÃO DOS SANTOS “Mau-Caro”, Organizasaun Sosiedade Sivil, Asosiasaun Ema ho Defisiénsia (EHD), funsionáriu institucionaes no komunidade sira husi suku-sira iha Liquiçá.

    TEMA NASEONÁL NO INTERNASIONÁL

    Iha selebrasaun tinan-ne’e, Timor-Leste simu tema nasional:

    “Implementasaun PAN-EHD 2021–2030 no CRPD iha nivel hotu-hotu mak xavi ba Timor-Leste hodi avansa progresu sosiál no haburas inkluzaun defisiénsia.”

    Tema global husi Nasaun Unidas (UN) mak fó énfaze ba:

    “Haburas sosiedade ne’ebé inkluzivu ba defisiénsia hodi avansa progresu sosiál.”

    Tema sira-ne’e hatudu prioridade internasionál no nasional atu aumenta participasaun, proteje direitu no sosiál ba Ema ho Defisiénsia.

    MENSAJEM PAM

    Iha nia diskursu, Presidente PAM hatete:

    • PAM hato’o parabens ba loron mundial ba maluk sira ho defisénsia iha mundu tomak, liu-liu iha Timor-leste espesialmente ba Munisípiu Liquiçá
    • Loron ida-ne’e importante tebes atu rekunesé katak Ema ho Defisiénsia parte integrál husi sociedade, la’ós hanesan objetu karidade, maibé hanesan sidadaun ho direitu ne’ebé hanesan
    • Munisípiu Liquiçá sei kontinua fó prioridade ba servisu inkluzivu, asesu ba infraestruturas, edukasaun no oportunidade empleu ba Ema ho Defisiénsia.
    • Nia hato’o gratidaun ba organizasaun sira ne’ebé halo esforsu atu fó apoio ba komunidade EHD iha nível lokal.

    KONTÉUDU SERIMÓNIA

    Atividade selebrasaun hahu ho

    Misa Agradesementu iha Parókia SAJOBRIL,

    atu agradece ba Deus no lori hanoin kona ba valor humanidade, solidariedade no inkluzaun.

    Depois hosi misa, programa kontinua iha:

    Salaun Tokodede Center,

    ho atividade sira hanesan:

    • Apresentasaun husi Asosiasaun EHD kona ba situasaun Ema ho Defisiénsia iha Liquiçá;
    • Diskusaun ba implementasaun PAN-EHD iha nivel munisipál;
    • Entrega simbolika ba benefisáriu EHD;
    • Apresentasaun cultura husi grupu inkluzivu;
    • Partilha inspirasaun husi Ema ho Defisiénsia ne’ebé maka halibur esperiensia no motivasaun ba publiku.

    Serimónia ida-ne’e fó oportunidade atu hadia kooperasaun entre Governu, ONG, instituisaun igrejá no komunidade atu sustenta habitasaun inkluzivu no servisu sosial ne’ebé mak sensível ba defisiénsia.

    Díli, 27 de Novembru 2025

    Depóis remata prosesu Avaliasaun Servisu Suku Nivel Nasional, Suku Maumeta, husi Postu Administrativu Bazartete, Munisípiu Liquiçá, sai hanesan Vensedor Nasional Kompetisaun Sucos 2025. Resultadu ida-ne’e mak mósu esforsu kolektivu, lideransa forte no kooperasaun komunidade tomak iha implementasaun programa governu no servisu dezenvolvimentu lokál.

    Serimónia entrega Prèmiu hala’o iha Díli ho prezensa Presidente da Repúblika, Sua Exelênsia Dr. José Ramos-Horta, ne’ebé entrega diretamente Prèmiu Nasional ba Xefe do Suku Maumeta, Sr. Vítor da Silva. Entrega prèmiu ida-ne’e mak forma rekonesementu ba kontribuisaun komunidade Maumeta nian iha área governansa lokál, planeamentu participativu, implementasaun programa komunidade, limpeza, seguransa no promoção dezenvolvimentu sustentável.

    Iha nia mensajen, Presidente da Repúblika hateten parabéns ba Suku Maumeta tanba bele fo ona ezemplu di’ak iha administrasaun lokál. Sua Exelênsia hato’o mós agradesimentu ba komunidade Maumeta ho lideransa sira, ne’ebé kontinua halo esforsu boot atu hadia moris povu liu husi organizasaun, prioridade dezenvolvimentu no boa koordenasaun entre autoridade no sidadaun sira.

    Sua Exelênsia Dr. José Ramos-Horta lahaluha fo parabéns ba Munisípiu Liquiçá, ne’ebé tinan ida ne’e mak kontinua hatudu rezultadu di’ak iha área administrasaun, gestão suku, promosaun produtu lokál no implementasaun programa governu nivel munisípal. Munisípiu Liquiçá sai hanesan refereénsia nasional iha prosesu dezenvolvimentu bazeia ba participasaun komunidade no boa governasaun.

    Suku Maumeta sai vensedor depois apresente rezultadu di’ak iha kritériu avaliasaun sira hanesan:

    • Efisiénsia iha administrasaun no dokumentasaun suku;
    • Transparénsia no boa governansa;
    • Partisipasaun komunidade iha planeamentu;
    • Implementasaun programa PNDS, F-FDTL, Polísia, no seguransa komunidade;
    • Limpeza, ordenamentu, no dezenvolvimentu infraestrutura komunidade;
    • Promosaun kultura, igualdade jéneru no juventude.

    Vitoria ida-ne’e fó motivasaun foun ba komunidade Maumeta no mos munisípiu tomak atu kontinua dezenvolve servisu di’ak no hatudu rezultadu di’ak ba tinan-tinan oin mai.

    “Parabéns, Suku Maumeta! Parabéns mós ba Munisípiu Liquiçá!”

    #media_portalliquiçá
    #Remata

    Dili,24–29 Novembru 2025

    Presidente Autoridade Munisípiu Liquiçá, Sua Exelênsia Paulino Ribeiro, M.PA, hamutuk ho funsionáriu Administrasaun Munisipál Liquiçá, partisipa iha Abertura Ofisiál Expozisaun Feira Nasionál, ne’ebé hala’o iha ambitú Komemorasaun Proklamasaun Unilateral Independénsia Repúblika Demokratika de Timor-Leste ba dala-50.

    Serimónia abertura ida-ne’e dirije diretamente hosi Presidente Repúblika, Sua Exelênsia Dr. José Ramos-Horta, ho akompanhamentu hosi membru Governu, membru Parlamentu Nasionál, Autoridade Munisípal sira, no mos komunidade, estudante, jovem no partisipante sira hotu, ne’ebé enche ambiente Tasi-Tolu nian ho motivasaun no espírito patriotismu hasoru loron importante ida ne’e.

    Expozisaun Feira Nasionál mak fó oportunidade ba Munisípiu sira tomak atu hatudu identidade kulturál, arte tradisionál, produtu agrikultura, ekonomia kreativa, inovasaun lokal, no mos resultadu dezenvolvimentu husi munisípiu ida-idak durante tinan 50 independénsia nian.

    Objektivu principal husi expozisaun ida-ne’e mak:

    • valorizasaun no dignidade ba produtu lokal ida-idak;
    • Promove kooperasaun inter-munispál no fortalese relasaun dezenvolvimentu;
    • Hatudu progresu munisípiu sira iha area agrikultura, turizmu, indústrialização no inovasaun sosial;
    • Hamosu ambiente aprende hamutuk entre sektor governu, privadu no komunidade.

    Iha serimónia ida-ne’e, Presidente Repúblika José Ramos-Horta, hamutuk ho Presidente Komisaun Organizadora Nasionál, ne’ebé mak Ministru Administrasaun Estatál, Sua Exelênsia Tomás do Rosário Cabral, halo deklarasaun abertura ofisiál, no sublinha importánsia loron Proklamasaun Unilateral Independénsia hanesan momente istóriku ne’ebé fó direitu no dignidade ba povu Timor-Leste hodi tama bainhira mundu internasionál rekonhese soberania nasaun ida ne’e.

    Expozisaun Feira Nasionál hahu husi loron 24 too 29 Novembru 2025, hodi fó espasu ba vizitante sira atu haree, aprende no apoiu produtu lokal. Munisípiu Liquiçá mos partisipa ho stand espesiál, ne’ebé reprezenta identidade, kultura, gastronomia no produtu komunidade sira husi Liquiçá, hodi fó kontribuisaun iha promosaun produtu lokal ba nivel nasional.

    Atividade ida-ne’e importante tebes atu:

    • Hadi’a imajen publiku kona ba kapasidade munisípiu;
    • Estimula produtor lokal sira atu kontinua hadia produtu;
    • Hatuir planu dezenvolvimentu munisipál no nasional ba tempu oin.

    Munisípiu Liquiçá agradece ba Komisaun Organizadora Nasionál no Governu Timor-Leste pela oportunidade atu kontribui iha evento nasional ne’e.

    #Media_PortalLiquiça

    𝐃𝐄𝐁𝐀𝐓𝐄 𝐏Ú𝐁𝐋𝐈𝐊𝐀 EDUKASAUN 𝐒Í𝐕𝐈𝐊𝐀 HO ÁMBITU LIDERANSA POLITIKA LOKÁL 𝐈𝐇𝐀 𝐌𝐔𝐍𝐈𝐒Í𝐏𝐈𝐔 𝐋𝐈𝐐𝐔𝐈ÇÁ


    LIQUIÇÁ, 08 de Setembru de 2025 – Presidente da Autoridade Munisípál (PAM) Líquiçá, Sua Ex.ᶜᶦᵃ Paulino Ribeiro, M.PA, halo abertura ba iha Debate Públika kona-ba Edukasaun Sívika iha nível lokál, ne’ebé organiza husi Komisaun Nasional Eleisaun (CNE), iha salaun Tokodede center.
    Atividade ida ne’e ho objetivu atu fo espasu ba lideransa politikus lokál sira halo diskusaun entre partidu politiku sira kona ba oinsa atu tau importancia ba edukasaun sívika hodi dezenvolve demokrasia ba sidadania atu ativa ou hola parte iha nivel munisipál.
    Iha nia diskursu, PAM Líquiçá fo agradesementu ba CNE ne’ebé bele organiza debate públika iha nivel munisípál. PAM mos sublinha tan katak iha momentu “Debate Lideransa Politika Lokál” ho objetivu fahe informasaun no hasa’e konsiensia sívika hanesan sidadaun hodi partisipa iha elisaun Munisipál iha tinan hirak ne’ebé atu mai, nudar dalan ba preparasaun hodi hasoru elisaun poder lokál iha tinan 2027.


    Bazeia-ba Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste nian iha artigu 5 koalia kona-ba desentralizasaun, artigu 71 koalia kona-ba organizasaun administrativu no artigu 72 koalia kona-ba póder lokál, ho mandatu konstitusionál ida ne’e, agora daudaun, liu husi Governu da-sia konstitusionál haktuir ba dekretu lei numeru 84/2023 loron 23 fulan Novembru, ho nune’e, Ministériu Administrasaun Estatal hahu kedas, hasa’e estatutu administrador sanulu resin-rua (12) ba presidente autoridade munispál hodi fó kompetensia tolu (3) ba Presidente Autoridade sira mak hanesan: kompetensia administrativa, kompetensia orsamentu alargadu, kompetensia patrimoniu no lojistika, atu nune’e presidente autoridade sira bele iha kompetensia hodi bele halo rasik planu orsamentu tuir nesesidade kada munisipál ida-idak nian, no atribui dirasaun 20 ba presidente Autoridade hodi lidera no jere programa sira ne’ebé iha ligasaun ba desentralizasaun no poder lokál nian, atu nune’e bele fó dalan hodi prepara kondisaun minimu molok hakat ba elisaun kamará munisipàl, nudar komprimisu governu da-sia Konstituisional hodi fó oportunidade ba lider partidu politika sira, hodi hahu hanoin futuru ba desenvolvimentu no hak-besik governasaun ba povu.
    Ohin, topiku interesante, tebes iha debate ida ne’e, entre “lideransa politika lokal sira”, hodi provoka no kontra ideia ba-malu entre lider politika sira hodi hanoin konaba futuru desenvolvimentu ba kamará munisipal Liquiçá nian, kuandu governu sentral deklara katak Munisipál Liquiçá prense ona rekesitu minimum sira, ne’ebé mak agora daudaun prepara, husi hau nuda Presidente Autoridade atual ho hau nia estrutura.


    Iha momentu diak ne’e, ita hotu tenki hanoin, nudar lider politika ne’ebé marka prezensa iha ne’e, tenki hanoin katak Liquiçá ne’e ita hotu nian, partidu politika ida ne’ebé mak sei menan iha elisaun kamrá nian, nia mak sei kaer ukun hodi servi povu liquiçá liuhusi visaun, misaun no objetivu ho planu estratijika no hatur programa oi-oin hodi dudu partisipasaun povu nian no hasa’e kresimentu ekonomia lokál, iha setores sira hotu, hodi nune’e, bele hatun dezempregu no kria oportunidade serbisu barak liu ba ita nia joven sira, nudar futuru munisipál Liquiçá nian no ita sira agora daudaun nudar lider politika tenki hanoin katak, Munispál Liquiçá ne’e, iha loron ida, ita sei husik no sei entrega ba joven sira hodi kontinuador mehi ita hotu nian ne’ebé, ita seidauk realiza durante ita-nia mandatu hanesan lider politika no hanesan mos governante ida, tamba tempu la-to’o ba Ita atu realiza, ita ida-idak ba assuntu sira ne’ebé ita planu tiha ona.
    Ita hotu iha ne’e, bele iha ida-idak nia partidu politika no ida-idak nia uma-lisan, maibe hau fó hanoin ba ita hotu katak Liquiçá ne’e ho ninia lema maka “Hu iso lara iso no isin putu lolon bremu” ne’e, hatudu katak ita nia bei-ala sira fo lia-menon ba ita hotu katak ema ida-rua mesak labele halo buat ida kuandu ita la-hamutuk, so deit ita hamutuk iha ida-idak nia partidu politika no uma-lisan no souru hamutuk hodi debate saida mak diak-liu ba Liquiça oan sira nia futuru, tamba ita moris iha demokrasia, liberdade, independensia iha kontextu desenvolvimentu nia-laran (hateten PAM iha nia diskursu).

    Debate públiku ida-ne’e mos hanesan oportunidade ba partidu politiku sira hanesan CNRT, PD, FRETILIN, PLP no KHUNTO atu troka ideia no fó kontribuisaun konstrutiva kona-ba demokrasia partisipativa iha Munisípiu Líquiçá.
    Diskusaun durante atividade ne’e foka liu ba preparasaun partidu politiku sira atu kandidata nia membro sira ba elisaun kamara munisípál ne’ebé sei akontese iha tempu tuir mai. Nune’e, partidu politiku sira hato’o mos nia misaun, vizaun no planu estratéjiku, hanesan parte husi esforsu atu hadia governasaun lokál no dezenvolvimentu komunidade.
    Partisipante sira mak Presidente CNE ho nia ekipa, Presidente CCLN Munisípiu Líquiçá, Komandante PNTL Munisípiu Líquiçá, estudante sira, funsionariu sira, APA sira, xefi suku sira no representante partidu politiku sira ne’ebé hetan asentu iha parlamentar.

    © 2026 Administração Município de Liquiçá